Uuring: Igal neljandal perel ei ole piisavalt sääste

raha, säästud, euro
raha, säästud, euro

Sissetulekute katkemise puhul saaks oma säästude arvelt kolme ja enama kuu jooksul hakkama 38% Eesti peredest, 25%-l puuduvad säästud kas üldse või need on ühe kuu kuludest väiksemad, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud pere-eelarve ja säästmise uuringust.

„Esmakordselt sellist uuringut läbi viies tegime mitu huvitavat avastust Eesti elanike rahaasjade planeerimise kohta. Näiteks 92% Eesti peredest planeerib rahaasju, kuid rohkem kui kolmandik peredest on olnud viimase aasta jooksul rahalistes raskustes ja neljandikul puuduvad säästud mustadeks päevadeks,“ ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets. „Mida suuremad on pere sissetulek ja säästud, seda vähem järjekindlad ollakse rahaasjade planeerimisel ja vastupidi – mida väiksemad on pere sissetulek ja säästud, seda püsivam on planeerimise harjumus,“ lisas Voomets.

Rangeteks pere-eelarve planeerijateks võib pidada igat viiendat elanikku, kes panevad palgapäeval raha kõrvale ja planeerivad ülejäänud kulutused vastavalt kuu sissetulekutele. Enam kui pooled – 57% vastanutest – planeerivad pere rahaasju mälu abil, 24% koostab eelarvet paberil oma süsteemi järgi ja 15% teeb seda elektroonselt arvutis, telefonis või muus nutiseadmes.

Eesti peredes ollakse sissetulekute osas küllaltki avatud – 70% vastanutest olid teadlikud oma abikaasa või elukaaslase sissetulekutest, 21% teadis enam-vähem, 5% ei olnud teadlikud ja 4% vastas, et abikaasa ei tööta. Koos elavad abikaasad või elukaaslased teevad rahakulutamise otsuseid suuresti koos. Kõige tihedamini otsustatakse koos teha suuremaid oste, seejärel igapäevaelu jaoks vajalikke oste nagu näiteks toit ja rõivad ning seejärel vabade vahendite hoiustamist või investeerimist.

Veidi üle poole eestlastest ei ole oma sissetulekutega rahul. Mida suurem oli pere netosissetulek kuus, seda rohkem oldi rahul. Ainus peretüüp, kus rahulolu sissetulekutega ületas rahulolematuse, olid pered, kus elati koos vanematega. Ülejäänud peretüüpides oli olukord vastupidine ja mida suuremad lapsed, seda enam.

Raha kulutamise kohta tegi Swedbank kolme erineva perega läbi eelarve pidamise eksperimendi, kus selgus nii mõndagi huvitavat.

Kahe lapsega noorpere puhul selgus Voometsa sõnul see, et igakuiselt saab kokku hoida asendades tasulist meelelahutust, peamiselt kinos käimist, väljas söömist ja sellega kaasnevat lapsehoidja teenuse kasutamist koduste kinoseansside, lauamängude ja tasuta tegevustega värskes õhus. Täiendavate kokkuhoiu võimalustena avastati ka hoidistamist ja, TV ja telefonipakettide soodsamate vastu vahetamist.

Üksi lapsi kasvatava ema igakuistes kuludes esines samuti lastega seotud tasulist meelelahutust, näiteks veekeskuste ja mängutubade külastamist, aga ka tihedat maiustuste ostmist ning muude emotsionaalsete ostude tegemist. Kokkuhoiu võimalusena nähti peres samuti tasuta meelelahutust lastele – matkadel ja mänguväljakutel käimist, värskes õhus mängimist – aga ka toitude valmistamist mitmeks päevaks ja poeostude ette planeerimist.

Tudengi puhul oli võimalik vähendada riiete ostmise ja väljas söömise kulusid, ostes rohkem kasutatud riideid ja võttes lõunasööki kodust kaasa.

"Eksperiment tõestas, et rahaasjade üle kontrolli saamiseks on kõige lihtsam viis panna regulaarselt oma tulud ja kulud kirja, alles siis on võimalik tuvastada rahakotti liigselt koormavad kulud," ütles Voomets ning lisas, et seejuures on oluline silmas pidada säästmise põhireeglit – säästa on võimalik ka pisiasjadelt!

„Rahalisi raskusi seoses pere igapäevaste elamiskulude katmisega koges viimase aasta jooksul iga kolmas pere, enim lastega pered ja väikese sissetulekutega pered, piirkondlikult esines raskusi enamasti Kirde-Eestis,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Rahaliste raskuste puhul enamasti kärbitakse kulusid ja hakatakse elama tagasihoidlikumalt, kaetakse kulusid säästude arvelt, jäetakse mõned arved maksmata või laenatakse raha sõpradelt või lähedastelt,“ lisas Josing.

Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös esmakordselt läbi viidud pere-eelarve ja säästmise uuringu eesmärk oli analüüsida, kuidas Eesti elanikud tulevad rahaliselt toime, kuidas säästavad ja planeerivad oma rahaasju, kuidas teevad rahakulutamise otsuseid ning kas ja kui palju pereliikmed omavahel rahaasjadest räägivad.

Uuring viidi läbi selle aasta märtsis. Uuringu raames läbi viidud veebiküsitlusest võttis osa 1021 elanikku vanuses 18-74 aastat.

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara