28. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jaekettide ja tarnijate suhte uuringu tulemus saadi kahe küsimuse kokkupanemisel, rääkis Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog Toiduliidu aastakonverentsil. Esimene punkt on see, kuivõrd on jaekaupmees rahul tarnijatega mingis tootekategoorias ning teine pool on tootekategooria olulisus jaekaupmehele. „Eesti jaekaupmees hindab oma kliendisuhteid tarnijatega tugevamaks, kui on Euroopa keskmine sarnase uuringu tulemus,“ rääkis Voog ning lisas, et Eesti TRIM indeks tuli 80. TRIM indeks on ebasümmeetriline, vahemikus -50 kuni 150.

„Jaeketid on kõige enam rahul piimatoodete, liha ja lihatoodete kaubagruppidega,“ ütles Voog. Ning lisas, et kaupmees ei tunneta leiva- ja saiatoodete, valmistoitude ja külmutatud toodete puhul rahulolu ehk ei tajuta nende olulisust.

Voogi sõnul on piimatoodete kliendisuhte tugevus kõige suurem suurtes kaupluste, kuid erinevused teiste kaupluste lõikes on suhteliselt väikesed. Samasugused on ka liha ja lihatoodete kliendisuhted suurte hüpermarketitega.

Leiva- ja saiatoodete puhul on Voogi sõnul näha juba seda erinevust, mis ei mõju kliendisuhetele hästi. „Murekohad tulevad just väiksemates linnades asuvates kauplustes ja nendega, kellel on müügipinda kuni 1200 ruutmeetrit,“ ütles Voog. Ta lisas, et puu- ja köögiviljade tootekategoorias on kõige kriitilisem kliendisuhe just maa-asulates asuvates kauplustes.

„Valmistoitude puhul on omavahelistes suhetes kõige suuremad erinevused. Kui maksimum hinnang suurte kaupluste puhul oli 93, siis maa-asulate kauplustes oli see 54. Miski tekitab selles valdkonnas probleemi,“ rääkis Voog enda ettekandes. Tema sõnul on eelnevatest uuringutest selgunud, et tarbijad käituvad suhteliselt sarnaselt erinevates linnades ning tooteid ikka soovitakse saada. Kuid antud kategooria olulistust ei taju maa-asulate kauplused.

Maiustuste kliendisuhte puhul on näha, et poepinnast tulenevalt on suurte kaupluste hinnang sellele tootegrupile hea. „Piiriülese kaubanduse tõttu on väiksemate linnade kaupluste hinnang jookide kategooriatele madalamad. Lõuna-Eesti piirkonna elanikud ei taha enam sealsetest kauplustest neid konkreetseid tooteid osta,“ ütles Voog madala hinnangu põhjust kommenteerides.

Kantar Emor andis uuringu käigus jaekaupmehele ette nimekirja, mis võiks aidata neil koostöösuhteid tarnijatega parandada. Tulemustest selgus, et jaekaupmehed peavad väga tähtsaks kvaliteeti ja järjekindlust. Voogi sõnul on teisteks olulisteks teguriteks tarneahela probleemide kiire lahendamine ja müügiesindaja asjatundlikkus. „Vähemolulised olid tootjapoolne teavitamine uutest toodetest, müügiesindaja kättesaadavus,“ loetles Voog.

Voogi sõnul mainiti tarnekindlust kõige rohkem Tallinnas ning selles piirkonnas sooviti vähem tootjapoolset müügitoetust ja kampaaniamaterjale. „Väiksemate linnade kauplused soovisid rohkem suhtlemist. Nende jaoks on oluline emotsionaalne pool ja tootja poolsem suurem toetus,“ rääkis ta.

„Kokkuvõtteks saab öelda, et Eesti kaupmehed hindavad kliendisuhteid tootjatega tugevamaks, kui need on Euroopas ning Eesti jaekaupmees peab olulisemateks tooterühmadeks piima- ja lihatooteid,“ ütles Voog. Ta lisas, et rahulolu hinnangud on keskmisest madalamad puu- ja köögiviljade puhul ning kõige enam mõjutavad kliendisuhteid toodete kvaliteet ja tarnekindlus.

Aprilli alguses viidi läbi Toiduliidu tellimusel uuring, mis kaardistas jaekettide esindajate hinnanguid koostööle tarnijatega. Kokku küsitleti 92 jaeketi esindajat – vastajateks olid kaupluste juhatajad ja erinevate toidukategooriate ostujuhid. Uuringus kaardistati jaekaupmehe hinnanguid 9 kategoorias.