29. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Surve masketähtaegade pikendamisele on aastaga järsult kasvanud ning 83% Eesti ettevõtetest on soovitud tingimustega nõustunud.

Intrum Justitia AS juhataja Ivar Tammemäe ütles, et maksetähtaegade pikenemise tendents jätkub. "Teiseks ohumärgiks Eestis on enam kui 90päevaste nõuete osakaalu pea 30% tõus. Väga pikaajalised nõuded jäävad suurema tõenäosusega lõplikult tasumata. See viitab ohule, et järgmisel aastal võime näha ettevõtete krediidikahjumi tõusu.”

Peamine põhjus maksetega hilinemisel ja maksetähtaegadest mitte kinnipidamisel on endiselt klientide makseraskused (nõustus 75% vastanutest, aasta varem 77%), kuid pea sama tähtsale kohale on tõusnud tahtlik tasumisega viivitamine (nõustus 71% vastanutest, aasta varem 66%). Tulemuseks on nõiaring, kus 87% uuringule vastanutest tunnistab endapoolset arvete tasumisega viivitamist.

Uuringust selgub, et Eestis on tõusnud ettevõtete osakaal, kes kasutavad halva maksedistsipliini vastu konkreetseid abinõusid. 63% (aasta varem 59%) nõuab klientidelt ettemakseid, 46% (varem 27%) kasutab võlgade sissenõudmist ning 44% (varem 36%) on tõhustanud krediidikontrolli.

Positiivsest küljest paistavad Eesti ettevõtted silma rekordiliselt madala krediidikahjumiga, mis 2016. aasta 1,6%-lt on langenud 1% peale. Tänu madalale krediidikahjumile loetakse Eesti koos Soome, Rootsi ja Norraga madala krediidiriskiga Põhjamaade sekka. Euroopa keskmine krediidikahjumi määr on 2,1%.

Uuring käsitles ka Brexiti mõju Eesti ettevõtetele. 49% vastanutest leidis, et mõju on pigem negatiivne, 29% ei näe, et Brexit nende ettevõtet mõjutaks ning 7% leidis, et mõju on pigem positiivne.