16. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aktsiisitõus sunnib uusi nippe otsima

Foto: Andras Kralla
Jaekettide alkoholimüük on viimase aastaga kahanenud üle 10 protsendi. Aasta alguses tõusnud alkoholiaktsiis keerab olukorrale veel vindi peale ja sunnib kaupmehi uusi kokkuhoiunippe otsima.

“Aktsiisitõus mõjutab müüginumbreid kindlasti. Lisaks tuleb välja tuua tarbimisharjumuste muutumine ehk inimesed lihtsalt tarbivad alkoholi vähem. Kolmandana mõjutab turgu piirikaubandus. Tulemuseks ongi alkoholi kategooria maht langenud aastaga 9–13%,” nentis Rimi Kaubanduse Eesti ostujuht Margus Amor.

Eesti ettevõtjal on kohanemise kogemused varasemast olemas ning tüüpiliselt hõlmavad need tööhõive vähendamist ja võimaluse korral tegevuse viimist stabiilsema maksukeskkonnaga territooriumile.

Ühe suurema siinse maaletooja Dunker Estonia OÜ tegevjuhi Arvo Kase sõnul otsitakse nn uusi kliente Läti piirikaubandusest ning e-kaubanduse vahendusel.

“Eesti jaehindade konkurentsivõime langust võrreldes naaberturgudega võib mingil määral kompenseerida leppimine madalama kasumimarginaaliga, kuid Lõuna-Eesti tarbijaid on juba harjutatud Läti piiripoode regulaarselt külastama,” sõnas Kask.

Jaeketid asuvad otse importima

Olukorras, kus müügile on langus nii-öelda sisse kirjutatud, tuleb jaekauplejatel leida nutikaid võimalusi, et oma sortiment pildil hoida. Ühe lahendusena on asutud alkoholi otse importima ehk loobutakse maaletooja vahendusteenusest.

“Otsekontakt annab meile kulude kokkuhoiu. Tavapärane on, et tootjad tellivad edasimüüjatelt veel hulga teenuseid, mida meie ei vaja. Jättes need teenused vahelt ära, tekib tootjal kulude kokkuhoiu võimalus ning selle arvel saame tootjalt paremat hinda,” selgitas Amor.

Teisalt võivad otse importides ühekordsed ostukogused olla suuremad. Teisisõnu ollakse sunnitud rohkem vahendeid kauba alla kinni panema. Õige tasakaalu otsimine on sellises olukorras igapäevane töö.

Dunker Estonia tegevjuht oli nõus, et muutused sisseostupoliitikas tagavad kettide omatoodetele priviligeerituma positsiooni riiulitel. Kas soodne hind ka alati tarbijaid nagu mesilasi keedisepaja äärde meelitab, on iseasi.

“Siin peitubki jaeketi omatoote võlu ja valu – soov olla konkurentsivõimeline iga hinna eest surub alla müügihindu ja toote rentaablust,” leidis Kask.

Lisaks on alkohol, eriti vein, supermarketis paljuski impulsstoode. See tähendab, et tarbija seisukohast tuleb mängu veel mitu asjaolu: kaubanduslik välimus, kaubamärgi tuntus, turundus. Sellist laiema spektriga konkurentsivõimet saavad praegu pakkuda ikkagi spetsialiseerunud maaletoojad ja tootjad.

“Kaubandusketi omatooted tähendavad küll tihedamat konkurentsisõela, kuid tänu Eesti jaekaubandusturu üpris killustunud struktuurile jääb selle mõju taluvuse piiridesse,” kommenteeris Kask muutusi maaletooja seisukohalt.

Tarbimise langus elavdab turu üldpilti

Turu tervikpildile võivad tarbimisnäitajate langus ja kaupluste kasinuspoliitika mõjuda hoopis värskendavalt.

Klammerdumine kohalike edasimüüjate külge toob kaasa ühetaolisuse – jaeketid ostavad kauba sisse samadelt vahendajatelt, poodide sortiment hakkab korduma ja turg tammuks nagu ühe koha peal.

Otse importides on igal poeketil seevastu kaubavalikust oma nägemus, lävitakse erinevate tootjatega ja napsuvalik turul tervikuna mitmekesistub.

“Näiteks praegu alkoholikultuuri käsitööõlle- ja viskikampaaniatega harinud Rimi kostitab kevade teises pooles kliente kõvasti uuenenud veinisortimendiga,” märkis Amor.

Üldiselt üksikule liikudes võib vaielda, kas selline kaupluste omailmeline formaat ja originaalitsemine sortimendiga ka tavatarbijat kõnetab.

“Igapäevaostlejale võib see mõjuda kui vähevarieeruv tootevalik. See võib omakorda viia kaubandusketi atraktiivsuse languseni,” arutles Kask.

Lõpuks tuleb tõdeda, et manööverda, mis sa manööverdad, täielikult hinnatõusu vältida pole kellelgi võimalik. Löögi saavad ka jaekettide omatooted, kuna aktsiis moodustab nende maksumusest üsna arvestatava osa. Praeguste suundumuste lahendused on aga Stenbocki maja peremeeste, mitte maaletoojate ja jaemüüjate käes.

Autor: Lennart Käämer, Äripäev

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757