7. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

E-ekspordi takistuste taga on peamiselt ettevõtjate vähene teadlikkus erinevatest tarnelahendustest, maksesüsteemidest, regulatiivsetest nõuetest ja e-turundusest.

Eesti ettevõtjad kasutavad küll mitmeid e-lahendusi ja sotsiaalmeediat oma toodete ja teenuste tutvustamiseks, kuid siiski ei kasuta nad ära kõiki e-kaubanduse ja e-turunduse võimalusi eksportimisel. „Nagu mujal maailmas, tuleb ka Eestis e-kaubandusega tegelevaid ettevõtteid üha juurde. Kuidas aga e-kaubandus enda jaoks tulemuslikult tööle panna, on paras pähkel,“ tõdes kaubanduskoja teenuste direktor Piret Potisepp.

Lisaks klassikalise ekspordi kasvu toetamisele tuleb kasvatada ka Eesti ettevõtjate e-eksporti. 

Eesti kullasepafirma Roman Tavast OÜ tegevjuhi Eivor Maiväli sõnul tulevad peaaegu kõik potentsiaalsed kliendid nende juurde läbi kodulehe. „Mõistagi jätkub aktiivne ja personaalne müügitöö siis, kui klient on meile läbi kodulehe päringu saatnud, kuid uute potentsiaalsete klientide leidmiseks kasutame eelkõige kodulehe turundamist otsingumootorites ja sotsiaalmeedias. See reegel kehtib nii Eesti, Soomes kui ka Suurbritannias,“ rääkis Maiväli. 

Tutvu Praxise 2016. aasta uuringuga SIIN.