Eesti tarbijad muutuvad aina jõukamaks

HKScani juhatuse esimees Anne Mere
HKScani juhatuse esimees Anne Mere

HKScani juhatuse esimehe Anne Mere sõnul on eestlase sissetulekud kasvanud ja seega ollakse valmis ka rohkem kulutama. Rekordtasemele on jõudnud näiteks lihatarbimine.

HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere rääkis esimesel HKScan ärifoorumil, globaalsetest ja kohalikest trendidest, mis mõjutavad ka toidutööstust. “Rahvastik kasvab, kuid eestlaste kohta seda öelda ei saa. Toimub ka linnastumine ehk inimesed kolivad suurtesse linnadesse ja seega tuleb arvestada, kuhu ja mida müüa. Oluline trend on ka digimaailm ja tööstusel tuleb mõelda selle mõjudest põllumajandusele ja toidutööstele,” kirjeldas Mere.

“Kliimamuutused, räägitakse globaalsest soojenemisest. Eestis sellest aru saada ei ole, aga Arktika sulab ja ookeani veetase tõuseb. Elu on läinud kohati radikaalseks ja see mõjutab viljakasvatust ja saagikust,” ütles Mere.

Mere juhtis veel tähelepanu, et liigume ka aina rohkem tervislikuma elustiili poole. Näiteks ostavad paljud nutikellasid, et mõõta samme. Tunda on ka jätkusuutlikumat mõtlemist. “Me räägime rohkem sellest, kuidas loodusressursse vähem kasutada, kuidas vähem saastada ja kuidas taaskasutada riideid ja muid asju.”

Veel sõnas Mere, et eestlase sissetulekud kasvavad ja see jätkub. “Kui raha tuleb rohkem sisse, siis tahetakse ka rohkem kulutada,” sõnas ta.

Tarbimine kasvab

Anne Mere sõnul näitab lihatarbimine Eestis tugevat kasvu ja näiteks sealiha tarbimine on jõudnud rekordtasemele – eestlane sööb umbes 80 kilo liha aastas. Sealjuures ületab nõudlus tootmismahtu, mis tähendab, et kodumaisest lihast jääb turu jaoks väheks.

“Käesoleval aastal kukub omatootmine alla 70%, sigade Aafrika katk on vähendanud sigade arvu,” rääkis Mere seminaril.

Ka kanaliha tarbimine kasvab. HKScan on suurim kanalihatootja Eestis, mis püüab vastavalt turunõudlusele ka toota. Sellest hoolimata tuleb kanaliha sisse nii Lätist kui Leedust, lisaks ka Poolast. “Praegu on kanalihaga isevarustamise tase 57%. Soovime isevarustamist tõsta, kuid see nõuab suuri investeeringuid farmidesse.”

Mis puudutab veiseliha, siis siin on pilt veidi erinev. “Toodang on kasvanud, kuid tarbimine vähenenud. Veiseliha on turul rohkem, kui jõuame ära süüa,” märkis Mere.

Hinnad on tõusnud

“Kui rääkida hindadest, siis me ei ela isolatsioonis. Hinnad hakkasid paranema 2016. aasta lõpus ja praegu on tase nii Euroopas kui meil äraelamist võimaldaval tasemel,” lisas Mere. “Euroopa hinnatase sõltub sellest, mis toimub maailmas ja kui palju eksporditakse Aasiasse. Käesoleva aasta kõrgem hinnatase ongi tingitud sellest, et palju liha läks Hiina turule. See on nüüd mõnevõrra pidurdunud ja hinnad langevad. Mida rohkem jääb sealiha Euroopasse, seda väiksemaks muutuvad ka hinnad ning see mõjutab meid.”

Mere hoiatas, et sigade Aafrika katkuga tuleb õppida elama. “Meie omalt poolt teeme kõik selleks, et ohutusnõuded oleksid täidetud, kuid see on keeruline,” märkis ta.

“Kui kanaliha hindadest rääkida, siis Eesti ei toimeta siin omaette. Kuna meie isevarustamine on alla 60%, siis tuleb arvestada ka teiste turgude hindadega,” ütles Mere. Näiteks on Poola tootmisesse palju investeerinud ja on näha, et hinnad on liikunud alla. “Kanaliha hinnatase on aasta-aastalt kukkunud ja eelkõige toodangu mahu kasvu tõttu. Toodang on muutunud efektiivsemaks.”

Toit on muutunud elustiiliks

Kui analüüsida tarbimist, siis on toit muutunud paljuski elustiiliks. HKScani juhatuse esimehe Anne Mere sõnul identifitseerivad tarbijad end läbi toidu.

“Toitumine on tekitanud erilisi kogukondi – mõned armastavad liha, mõned mitte, mõned söövad rohkem kala. Kõik see tähendab, et nõudlus fragmenteerub. Tekib rohkem tarbijarühmasid, kes soovivad kindlaid asju,” kirjeldas Mere turutrende.

“Tööstusele ja kaubandusele tähendab see, et sortimendi haldamine ja optimeerimine on väga keeruline. Infoküllus, digitaliseerimine, peavalu – seda kogeme iga päev.”

Mere sõnul on oluline märksõna usaldus. “Usalduse peab võitma, aga see, kuidas seda teha, on miljardi euro küsimus. Usaldusega on seotud ka läbinähtavus tootmises –inimesed on huvitatud, kust toode pärit on ja kuidas see on toodetud ning kuidas see jõuab toidulauale. Me ei räägi ainult tööstusest, sinna vahele jääb ka laialivedu ja kaubandus. See peab olema selge ja läbinähtav tarbijatele,” märkis ta.

“Mis tegelikult tähendab, et peame olema ausad ja vastutustundlikud. Kui mingi jama juhtub, peab sellest kohe rääkima. Samal ajal on näha, et ootus kvaliteedile kasvab – mitte üksi liha ja lihatoodete osas, vaid ka teenuste ja kõige osas.”

Samuti ootab tarbija sama raha eest rohkem – inimesed ei taha odavat toodet, vaid nad tahavad tunda, et saavad oma raha eest parima toote või teenuse, jätkas Mere.

“Kokkuvõttes tähendab ootuste kasv meile kulude kasvu ja elu muutumist keerulisemaks. Kuidas neid kulusid katta? Meie toode ja teenus peab lõpptarbijat kõnetama. Maailmas on näiteid, kuhu ka meie liigume. Näiteks tuuakse mängu farmereid ja pannakse neid pakendile. Tooraine päritolu peab olema jälitatav. Rõhutatakse loomade ja lindude heaolule ning selgelt on näha, et käsitöövorstid ja muud lahendused, näiteks väikepakendid, on ka populaarsed,” rääkis Mere.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Lihtsam viis e-poe loomiseks

Müü oma tooteid kasutades Eesti suurimat pilve-põhist platvormi! Meie võimas e-poe lahendus annab sulle kõik vajalikud tööriistad ehitamaks endale sobiv e-pood.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara