5. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaupluste kõige suurem protsessiline kulu seisneb kaupade riiulitele paigutamises ja riiulite korrastamises. Toodete uuendamine sõltub nii tarnesagedusest – näiteks kas kaupa tuuakse iga päev või korra nädalas –, samuti ka tootest endast. Lühikese säilivusajaga tooteid pole ju mõtet pikemaks sisse võtta kui säilivusaeg lubab. Sõltub ka kaupluse ladustamisvõimekusest – mõeldes nii riiulile kui ka tagalaole. Selge see, et kui tagalaos toode seisab, siis seda ükski klient osta ei saa. Ent see sõltub ka sesoonsusest ja pakendist.

Võtame näiteks ananassi. Hulgipakend võib sisaldada kolm või viis vilja. Milline võiks olla optimaalne hulgipakendi kogus: kolm, viis, veel rohkem? Hulgipakendi suurusest sõltub aga edasine protsess: kaupade käsitsemine, transport, vastuvõtt, riiuldamine. Kas näiteks viiese paki saad otse riiulisse tõsta või pead neid ümber paigutama. Veel üks küsimus – kas toode on tükiliselt või kaaluliselt arvestatud?

Erinevaid taara nimetusi on Coop Eestil 150. Seega peaks olema 150 alust, kuhu neid sorteerida. Hankijaid, kes meile kaupa tarnivad, on üle 400. Neile taaraarvestuse pidamine on kulu, samuti on kulu taara laadimine. Kui me tagastame euroaluseid hankijaile, siis näiteks Coop Holland ei tagasta, need jäävad kesklao omandisse. Ilmselt on küsimus protsessikulus. Meie soov on, et tulevikus ei peaks ka meie enam tagastama hankijaile ega tootjaile kaste ning aluseid. Selle jaoks võiks olla üks ettevõte, kellele need tagastame.

Kui võrdlen kaupluste tellimusi täna ja nelja aasta eest, siis tellimuse ridade arv on kasvus. Samas kogus, mis igal real märgitakse, samasuguses kasvus ei ole. Ühtepidi on sortiment suuremaks läinud, samas on märgata ka muutusi kaupluste tarnesagedustes tootepõhiselt.

Siit sõnum tootjaile: need tootmisliinid ja –metoodikad, mis viis või rohkem aastat tagasi paika pandi hulgipakendi suuruse määramisel, enam ei kehti. On vaja rohkem paindlikkust! Kaupluste soov on, et hulgipakendi kogused oleks väiksemad, et neid kiiremini käsitseda.

Markeering hulgipakendile on meile oluline, ent mitte kriitilise tähtsusega. Coop Eesti poolt vaadates on seis väga hea.

Pigem on meile valulaps partii selge eristamine. Kui ühel alusel tarnitakse sama toode, ent erinevad partiid, siis see aeglustab meil vastuvõtuprotsessi ning ladustamist. Peame kauba alusel erinevate partiide korral laiali võtma.

Eelistatult võiks erinevad partiid olla erinevatel alustel.

Autor: Martti Lilleorg, Coop Eesti logistikadirektor