Autor: Maarit Eerme • 22. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voog ütles seireuuringu tulemusi tutvustades, et eelmise aasta lõpus oli Lätist alkoholi ostmise buum, tänavu on aga näha rahunemise märke. „Lätist ostetud alkoholi osakaal kõigist alkoholiostudest on stabiliseerunud 20 protsendi tasemel,“ ütles Voog. „Teisisõnu kulutatakse kogu alkoholile kuluvast rahast viiendik Lätis. Niisiis kinnitab meie viimane seireuuring, et Lätist alkoholi ostnud inimeste hulk on vähenenud.“ Mullu augustis osteti Lätist 15 protsenti alkoholist, aasta varem aga vaid 6 protsenti.

Voog ütles ka seda, et kui alkohoolsete jookide hinnad erinevad Eestis ja Lätis poolteist kuni kaks korda, siis on üle piiri alkoholi ostma minek elanike jaoks väga atraktiivne.

Uuringu kohaselt on vähenenud ka nende inimeste osatähtsus, kes kaaluvad Lätist alkoholi ostmist. Kui Tartu piirkonnas ja Lõuna-Eestis oli detsembris selliseid 82 protsenti kõigist alkoholi ostjatest, siis märtsis 69 protsenti. Terves Eestis olid need näitajad vastavalt 65 ja 60 protsenti.

Lätist alkoholi ostmise vähenemisele viitavad teisedki arvud – kui detsembris ütles 41 protsenti kõigis uuringus osalejatest, et on ostnud 2017. aastal Lätist alkoholi, siis märtsis kinnitas veerand vastanutest, et on tänavu käinud lõunanaabri juures joogivarusid täiendamas – tõsi, suur osa käesolevast aastast on veel ees.

Uuringust selgus, et Lätist ei osteta ainult alkoholi, vaid ka muid kaupu. „Nees, kes ostsid alkoholi, siis 43% ostsid ka toidukaupu ning 39% kütust.“

Lätist ostavad keskmisest sagedamini alkoholi mehed vanuses 35-49 aastat, kõrgema sissetulekuga tarbijad, rahvuselt eestlased ning eeskätt piiriäärsete piirkondade elanikud.

Kantar Emori eksperdi Katrin Männaste sõnul on 70 protsenti Eesti 18-74 aastastest elanikest ostnud tänavu alkoholi. Alkoholi ostu- ja ka tarbimissagedus aasta lõikes veidi varieerub, olles suveperioodil ja aasta lõpus keskmisest kõrgem. Samuti on tema sõnul näha trendi, et nende inimeste osakaal vaikselt tõuseb, kes üldse alkoholi ei tarbi. 

Männaste sõnul on alkoholi ostmise sageduses näha viimase pooleteise aasta jooksul ka üldiselt pigem langevat trendi. „Võrreldes teiste Eesti piirkondadega on Lõuna-Eestis vähem iganädalasi alkoholiostjaid, mis viitabki Lätist alkoholi toomise kaasmõjule,“ ütles Männaste. „Suundumus on osta alkoholi harvem, aga see-eest korraga suuremaid koguseid. Ehkki ostmise sagedus on vähenenud, pole samal ajal toimunud muutusi tarbimise sageduses, see on jäänud samale tasemele.“

Männaste rääkis, et viimase seitsme aasta jooksul on erinevate alkohoolsete jookide tarbimises olnud vein (mille osakaal on kasvanud 5%) ja languses kanga alkohol nagu viin  ja džinn (mõlema tarbimise osakaal on langenud 4%). „Kuid jätkuvalt on kõige populaarsemad alkohoolsed joogid õlu ja vein.“

Kantar Emor teeb piiriüleste ostude seireuuringut kord kvartalis, uuringu esinduslik valim on alati 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74 aastat. Selle aasta esimene uuring oli  8.-14. märtsil, uuringus osales 1020 inimest.