Kaubanduskeskuste surmajärgne elu

Raul Reino
Raul Reino

Kuigi elu teeb ilmselt korrektiive ja kõik kaubanduskeskused ei pruugi tulevikus enam samasugusena jätkata, ei tähenda see, et nad peaksid muutuma kurbadeks tondilossideks, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.

Ärikinnisvara tuleviku kohta võib sõltuvalt vara liigist prognoosida erinevaid arenguid, kuid selge tundub olevat see, et globaalsete trendide vastu pole mõtet võidelda ning muutusi tuleb ainuüksi juba inimeste tööl käimise ja ostuharjumuste muutumisest. Seni on meediaruumis pigem domineerinud ootus, et ärikinnisvaras peab tulema mingi suurem pauk. Kas lausa kogu turul, mis mõjutab kõiki objekte või siis mõnd maamärgi staatuses objekti, mis jääb klientidest tühjaks või mille ehitustegevus jääb lõpuni viimata.

Küll aga on võimalik, et mingit ühekordset kärgatust ei tulegi ning turg suudab ise kohaneda. Pinnad, mis ühel või teisel viisil ei sobi ärikinnisvaraga tegelemiseks, ehitatakse ümber elamispindadeks või leitakse sellele mõni muu funktsioon, kas või uue ooperiteatri näol. Tegelikult ei olegi selles midagi uut ning selle protsessi tunnistajaks oleme olnud juba mõnda aega – endise Lutheri mööblivabriku territooriumil asuvad nooblid korterid, Volta kvartalisse ehitatakse lofte, Fahle maja ehitati endise tselluloosi- ja paberitööstuse ehitise peale, Kivimäe saunast on saanud elegantne kortermaja. Need on vaid mõned tuntud näited projektidest, kus tühjadele ja lagunema kippuvatele hoonetele on antud uus elu. Tõsi, need näited on küllaltki ühekülgselt elamispindade suunitlusega, kuid see ei pea mitte kõigi ärikinnisvara objektidega nii minema.

Igale kinnisvarale otstarve

Iga kinnisvara sihtotstarve ei pea jääma paika aastakümneteks, vaid on täiesti mõistetav, et ajas muutuvad vajadused ja keskkond meie ümber. See, mis ühel hetkel tundus olevat hea asukoht videolaenutuse või tööstuskaupluse jaoks, ei pruugi seda olla väga kiiresti muutuvas maailmas juba kümne aasta pärast. Nii ei pruugi me ka imestada ega sellest suuremat numbrit teha, kui nüüd mõni väiksem kaubanduskeskus kinni pannakse ja sellele hoopis uus hingamine ja teine elu antakse. N-ö nui neljaks pole mõtet sama rada käia, kui vahepeal on konkurentsiolukord ja kogu maailma majandus muutunud.

Kõik, mis puudutab ärikinnisvara, on praegu kogu kinnisvaraturul kuum. Aga see ei pruugi ilmtingimata tähendada, kuigi võib, et kuumus lõpeb tulekahjuga. Igale kinnisvarale on võimalik leida parim kasutuse otstarve ja siiani on paljude näidete põhjal see ka õnnestunud, mistõttu igast kehva kontseptsiooniga kaubanduskeskusest ei pruugi saada kurb tondiloss, vaid hoopis põneva arhitektuuri ja ajalooga ehitis, millele tuleb anda uus sisu. Samuti on reaalne, et mõne objekti asukoht ja seisund ongi selline, et targem on see anda kohaliku omavalitsuse valdusesse, kes sinna hoopis mänguväljaku, botaanikaaia või muu avaliku ruumi kujundab. Fantaasial piire ei ole ning Eestis on nupukaid inimesi piisavalt, et anda igale kinnisvaraobjektile uus võimalus fööniksina tuhast tõusta.

Allikas: Domus Kinnisvara blogi

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Erply tarkvara – iga poepidaja hindamatu abimees

Mäletad, mida su ema sulle õpetas? Pese enne sööki käed, sest see on eluliselt vajalik. Kui ta õpetaks sind tarkvara valima, ütleks ta: võta Erply, sest ka see on eluliselt vajalik.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara