Pärnits: Keskuse puhul ainult ilusast majast ei piisa

Guido Pärnits
Guido Pärnits

Ülemiste Keskuse juht Guido Pärnits on veendunud, et turg on uutest kaubanduspindadest täis, kuna ruutmeetreid on statistiliselt palju. „Uute tulijate edukus sõltub eelkõige nende kvaliteedist,“ ütles ta. Lisades, et ilusa maja ehitamisest ei piisa, tähtis on sisu.

Kuigi Pärnitsa hinnangul on Eesti kaubandusmaastikul ruutmeetreid piisavalt, siis Ülemiste keskus on hetkel laienemisel. „Lisame 13 000 ruutmeetrit, kuid juurde tuleb midagi muud kui kaubandust – lisame kino, batuudikeskuse, spordiklubi, bowlingu ja toitlustust,“ rääkis ta. Kui vaadata Pärnitsa sõnul uusi arendusi, siis nemad peavad kõigepealt ära täitma traditsioonilise kaubanduse poole, mis on uutel keskustel nõrgaks kohaks. „Hetkel on suhteliselt keeruline täita 50 000 – 60 000 ruutmeetrit kvaliteetse kaubandusega. Kaupmees mõtleb väga hoolikalt, kas tasub uude keskusesse minna.“

Üks asi on Pärnitsa sõnul ruutmeetrite rohkus, teine on eestlaste elatustase ja rahakoti suurus. Neid asju tuleb vähemalt lühiperspektiivis koos vaadata, nii et ainult ruutmeetrite lugemisest ei selgu päris tõde, kas pinda on palju, piisavalt või vähe. Olles selles sektoris sees näeme vägagi, kuidas kauplustel läheb ja kas ikka kõigile jagub kliente. Seda pilti nähes ei arva, et kõigil ülemäära hästi läheb. Ka on näha, et viimastel kuudel on keskuste külastatavus langenud.“ Tema sõnul on kuulda, et inimesed on hakanud kaubanduseväliselt rohkem raha kulutama. „Hästi läheb hetkel turismil, autode müügil, elukondlikul kinnisvaral. Kaubanduse lootus oli, et kui inimestele jääb rohkem raha kätte seoses tulumaksuvaba summa muutusega, siis tuuakse see kaubandusse. Sinna see ei ole hetkel veel jõudnud,“ ütles Pärnits.

Ülemiste keskusel endal läheb hetkel hästi, arvestades, et Rimi on neli korda väiksem ja käivad ehitustööd. „Keskuse käive on väikeses miinuses, kuid mitte midagi hullu, maksimaalselt 5 protsendiline kõikumine.“ Ta lisas, et keskustel on võimalik tekitada kaubanduse sisemine majanduskriis, kui liiga palju kaubanduspindu avatakse.

Ülemiste keskuse laienemine
Ülemiste keskuse laienemine

Tulevikku vaadates ütleb Pärnits, et keskuste vakantsus suureneb, sest paljud väikekaupmehed, kes on ju kõige haavatavamad ei kannata 20% käibelangust välja. „Samas kui keskuses väikekaupmehi ei ole, siis on see kurb.“ Kuid seda, et Eestis keskused ennast kohe kinni panema hakkavad, seda ta ei usu. „Keskused ei ole väga haavatavad. Neil on käes pikk ja odav raha millega on võimalik nii mõnestki kriisist, olgu see siis globaalne, kohalik või sektoripõhine mõistlikult välja tulla.“

Pärnits e-kaubanduses ohtu ei näe. Tavakaupmehed ja kaubanduskeskused on küllalt nutikad, leidmaks pigem sünergiat ja arengumootorit e-kaubanduses, kui selle vastu võidelda. „On olemas väga palju, mida e-kaubandus ilmselt pakkuda ei suuda alates emotsioonist ja lõpetades sotsiaalsusega. Ja kui kaupmees/kaubanduskeskus suudab end selles suunas edasi arendada, siis arvan, et võidavad kõik, nii tarbija, kaupmees, kaubanduskeskus, kui ka brändi omanik.“

Millised keskused saavad edukaks?

Ülemiste keskuse juht usub, et Porto Franco keskus hakkab edukalt tööle. Mõõdukas, kesklinna sobiv suurus, asukoht ja projekti multifunktsionaalsus, need kriteeriumid peaksid Pärnitsa sõnul õige juhtimise korral edu tagama. „Kui Gate of Tallinn suudab IKEA Eestisse tuua, siis võib sinna juurde ka veel midagi põnevat tekkida. Luues kaubanduspargi taolist pinda,“ ütles Pärnits. Ta lisas, et IKEA proovib valida võimalikest asukohtadest endale parima ning see võib olla ka Tartu maantee ääres, mitte Pärnu maantee ääres, kus Gate of Tallinnat planeeritakse.

„Eesti turg ootab kindlasti IKEA kauplust. Teine on Primark, mis on müstiline jaekett, kes suudab väga odavalt tooteid müüa, aga nad ei ole siinsest turust hetkel huvitatud,“ rääkis Pärnits. Tema sõnul on turule tuleku variante kaalunud ka spordikaupade kett Decathlon ja elektroonikapood Giganti. „Meil on omal nendes kaubagruppides väga tugevad tegijad ees, ja see ei ole alati nii, et uus tulija suudab endale turul positsiooni välja võidelda.“ Samas on paljud ahvatlevate nimedega formaadid mõeldud suurematele mahtudele, millele praegu Baltikumi linnad ei vasta. „Vaatamata sellele, et ka siin osatakse ehitada ilusaid ja uhkeid keskusi ei ole just liialt palju uusi ja põnevaid kontseptsioone, kes siia turule praegu ilmtingimata tahavad tulla,“ ütles Ülemiste keskuse juht.

Pärnitsa sõnul tahavad tänased kaupmehed tunda ja aru saada, mis toimub ja kas tasub laieneda. „Keskuste tase on nii kõrge, et kehva rentnike valikuga edukaks ei saa. Kui suudetakse nõrgem keskus kõrval ära kõrvetada, siis võib uuem ellu jääda.“

Viis aastat tagasi jooksid kaupmehed igasse avatavasse keskusesse, täna analüüsitakse seda tunduvalt põhjalikumalt. „Turu pakkumine ja nõudlus on selline, et kardetakse kannibalismi. Ja ma arvan, et õigustatul,“ sõnas Pärnits. Hetkel on tööjõukulude kasv suur ja tappev ning hea töötaja leidmine raske. Töötajate hoidmisesse tuleb väga palju pingutada. „See paneb kaupmehe mõtlema, et kas peale tänapäevasesse kauplusesse investeerimist, suudetakse ka seda edukalt opereerida.“

Pärnitsa sõnul tuleb teenindajaid koolitada, sest sedasi ei tohiks olla, kus klient hakkab müüjat õpetama, paraku on viimasel ajal ka selliseid näiteid elust enesest ja see ei ole kindlasti see mida Eesti tarbija rõõmsaks teeb. „Mida suurem on tööjõupuudus, seda vähem keskmine kaupmees koolitusse julgeb investeerida, et mine tea äkki on tema koolitatu homme juba naaberpoes tööl, kes talle natuke rohkem palka lubab.“ Pärnitsa hinnangul ei leevenda kindlasti lisanduv kaubanduspind seda olukorda vaid pigem suurendab tööjõupuudust, tööjõu kvaliteeti ja läbi selle kliendi rahulolu.

Samuti räägitakse Pärnitsa sõnul sellest, et kõik keskused on ühesugused. „Suured ja tuntud kauplused valitakse keskusesse seepärast, et nad toimivad ja suudavad inimeste ootusi täita.“ Uue kaubamärgi sisse võtmisel ei teata, kas see töötab. „Ma ei usu, et keskust ehitades, kus on ainult 100 uut poodi, peale uudishimuperioodi lõppu edukam oleks, kui keskus, kus asuvad kauplused, mis konkreetsel turul toimivad.“

Pärnits usub näiteks, et Uniqlo oleks siin hitt, aga et ilmtingimata kuskilt Lõuna-Euroopast tulev iga uus poenimi rahva liikuma paneb… vaevalt ja eks seda on ka Ülemiste proovinud „Uued kaubamärgid rikastavad turgu, kuid nende käivitamiseks on vaja mainstreami, mis trafficut tekitab.“

Kaubanduskeskused 10 aasta pärast

Pärnitsa hinnangul peab inimestel olema keskuses palju teha. „Ka võimalus olla omaette ja näiteks surfata nutiseadmes,“ ütles ta. Tema sõnul ei taha noored kodus olla ning neil on tarvis kuskil hängida, keskuses peab see koht olemas olema.

Ülemiste keskuse puhkealad
Ülemiste keskuse puhkealad

„Keskuste fookuses ei pea olema ainult kauplused ja nö. maksuline meelelahutus, vaid ka üldalade disain, istumistsoonid, taustamuusika, lisateenused, kõik mis otseselt ei ole seotud ostlemisega, kuid aitab inimesi kauem keskuses hoida ja muudaks selle olemise mugavaks ja meeldivaks.“ Pärnits rääkis, et noored veedavadki rohkelt aega istumisaladel suheldes ning isegi väikefirmad peavad seal töövestlusi ja minikoosolekuid.

Euroopas pannakse Pärnitsa sõnul hetkel väga suurt rõhku vanade keskuste renoveerimisele ning maailmas on väga palju häid disainerid, kes suudavad ka vanemale raamistikule vägagi tänapäevanõudeid rahuldava keskuse kujundada. „Iga keskuse ehitamine on tohutult kapitalimahukas ja pika taas tootlusega. See ei saa kunagi nii olema, et iga uus moesuund tähendab seda et varem ehitatud keskused tuleb maha lammutada,“ ütles Pärnits. Aga uuendada, investeerida, kaugemale ja innovaatilisemalt mõelda tuleb tema sõnul kogu aeg. „Kes seda ei tee, see on selles suhteliselt halastamatus konkurentsis kaotaja ja kuulub lammutamisele.“

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Erply tarkvara – iga poepidaja hindamatu abimees

Mäletad, mida su ema sulle õpetas? Pese enne sööki käed, sest see on eluliselt vajalik. Kui ta õpetaks sind tarkvara valima, ütleks ta: võta Erply, sest ka see on eluliselt vajalik.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara