Autor: Kaubandus.ee • 7. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring: Alkoholi tarbimismahud pole aastaga oluliselt muutunud

Eesti elanikud tarbisid 2017. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 10,3 liitrit absoluutalkoholi, mida on 0,08 liitrit enam kui tarbiti aasta varem, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2017. aastal“.
Foto: Veiko Tõkman

2017. aastal ostsid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,3 liitrit (+0,7%), millest kanged alkohoolsed joogid moodustasid 3,6 liitrit (-2,7%), sh viin 2,2 liitrit (-5%), õlu 4,3 liitrit (+2,4%), viinamarjaveinid 1,8 liitrit (+4,6%) ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit (+0,4%).

Kõigi elanike kohta oli alkoholitarbimine keskmiselt 2017. aastal 8,62 liitrit ning on jäänud aasta varasemaga võrreldes samale tasemele

Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti Statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes. Seejuures on 2016. aasta kohta esitatud tarbimisnumbrid korrigeeritud vastavalt täpsustatud statistikale varasemast suuremaks (+0,3 liitrit).

EKI arvutuste alusel moodustas välismaalt (enamasti Lätist) ostetud alkohol 2017. aastal absoluutalkoholis 2,6 liitrit ühe täiskasvanu kohta. See number sisaldab nii tarbitud alkoholi kui ka inimeste soetatud varusid. Tarbimisstatistikat võib mõjutada ka piiripoodidest lätlaste ja soomlaste ostetud alkohol.

„Eesti elanike alkoholitarbimine on liialt kõrge ja kõik võimalused tarbimise vähendamiseks on olulised. Riigi alkoholipoliitika on nagu tööriistakast, kus on väga mitmeid tööriistu ja hinna tõstmine läbi aktsiiside on vaid üks alkoholipoliitika tööriist,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Nüüd on selge, et see meede on end ammendanud, kuna suure hinnaerinevuse tõttu on tekkinud piirikaubandus Lätiga. Kuigi siseturu müük on langenud, tehti ostud odavama müügitasemega Lätis, mistõttu alkoholi kogutarbimine ka ei vähenenud. See tähendab, et alkoholitarbimise vähendamiseks tuleks enam tähelepanu pöörata teistele alkoholipoliitika meetmetele."

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul näitab tarbimisnumber, et meie sõltuvus alkoholist on jätkuvalt suur. „Alkoholitarbimise vähendamiseks on vajalik tervikliku alkoholipoliitika järjepidev elluviimine ja seda me ka teeme,“ ütles Jesse. „Alles möödunud nädalal jõustusid alkoholireklaami muudatused, mis vähendavad nende reklaamide atraktiivsust. Samuti oleme laiendanud ravivõimalusi ja viime ellu tegevusi ka teistes alkoholipoliitika valdkondades.“

Terviklik alkoholipoliitika hõlmab WHO poolt koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757