Autor: Kaubandus.ee • 14. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida teha, kui Eesti turg on jäänud väikeseks?

Erakordselt innovaatiline tootearendus, nutikas turundus või konkurentsitult parim hind aitavad kahtlemata turul silma paista ja selle arvelt lihtsamini müüki kasvatada. Aga kuidas liikuda müügiga välisturgudele, kui Eesti turg on juba väikeseks jäänud? Nõuandeid jagab Mariko Rukholm KredEx Krediidikindlustusest.
Mariko Rukholm

Sadu Eesti ettevõtteid nõustades näeb Rukholm, et ettevõtte tulemuste ja müügi kasvatamiseks otsustatakse kõige sagedamini kas toote- või teenuse valikut laiendada või oma tegevus ja pakkumine uutele turgudele viia. Samas jätavad meie ettevõtted kasutamata mitmeid lahendusi ja tööriistu, mis välisturgudele laienedes müüki veelgi ambitsioonikamalt, aga samas turvaliselt, kasvatada aitaksid.

“Esiteks jääb paljude ettevõtete puhul silma, et nende turuanalüüs enne välisturule või uuele turule sisenemist jääb liiga pealiskaudseks. Samas on täna ettevõtjatel võimalik saada nõu mitmetelt ekspordiekspertidelt, olgu nendeks näiteks KredEx või EAS, kes pakuvad soovitud sihtturgudest head ülevaadet ning jagavad ettevõtjatele konsultatsioonide ja koolituste vahendusel head praktilist nõu,” soovitab Rukholm kasutada ekspordikogemusi jagavate organisatsioonide oskusteavet.

Lisaks sihtturu analüüsimisele tasuks ettevõtetel pöörata heade tehingupakkumiste kõrval olulist tähelepanu ka äripartnerite taustauuringule, usub Rukholm. “Sageli on Eesti ettevõte kindel enda tootes või teenuses, millega soovib müüki välismaal kasvatama hakata, kuid hävib hoopis mitte tootega seotud puuduste, vaid äripartneritega seotud ootamatuste - näiteks makseraskuste ja tasumata arvete - tõttu,” toob Rukholm välja. Ta selgitab, et kui ettevõttel endal puuduvad võimalused ja teadmised välismaiste koostööpartnerite tausta põhjalikuks uuringuks, saavad finantsettevõtted siinkohal abi pakkuda.

Rukholmi sõnul tasuks ettevõtetel olla teadlik erinevatest riskidest ja nende maandamise võimalustest juba enne äri ja müügi laiendamist. “Kõige lihtsam viis on maandada makseriske krediidikindlustustega, sest kui mitmete teiste finantslahenduste puhul peab äripartner ka enda poolt ühtteist tegema - näiteks pangas akreditiivi avama - siis kindlustusest ei pruugi ta üldse teadagi,” kirjeldab Rukholm.

Rukholmi sõnul on alates eelmisest aastast sarnaselt suurettevõtetele võimalik ka Eesti väikestel ja alustavatel ettevõtetel enne välisturule või uude sihtriiki sisenemist oma äri riskide maandamine lihtsasti läbi arvutada ja seejärel soovi korral tehinguid kasvõi ühekaupa kindlustada.

Müügi kasvatamisega ja äri laiendamisega seotud riskide kaardistamisel ei tasuks Rukholmi sõnul kaotada valvsust ka pikaajaliste partnerite puhul, kes võivad laienemisel olulist rolli mängida. “Eesti ettevõtted on üldjuhul hoolsad ja ettevaatlikud uute koostööpartnerite puhul, kuid ootamatusi tekitavad meie ettevõtetele sageli just pikaajalised koostööpartnerid. See tekib paratamatust asjaolust, et nende partnerite suhtes on jõutud mugavustsooni, kus umbusk kaob ja vajadus pideva kontrolli järele polekski nagu enam vajalik. Tegelikkus näitab aga, et olulisi tehinguid tasuks kaitsta ja kindlustada ka pikki aastaid usaldusväärselt tegutsenud partner-ettevõtete puhul,” rõhutab Rukholm.

Samas saab vahel müügi kasvatamisel takistuseks hoopis liigne ettevaatlikuks. “Sageli jäävad Eesti ettevõtted välismaisest konkurentsist välja seetõttu, et ei julge pakkuda 60-, 90-, või 120-päevaseid maksetähtaegu, mis mujal riikides on täiesti tavapärased. Sageli ununeb ära, et tegelikult on meil mitmeid finantslahendusi, mille abil saab taolised olukorrad enda jaoks riskivabaks muuta,” meenutab Rukholm ettevõtjatele võimalust pikaajalised tehingud enne nende sõlmimist kindlustada.

Laienemine välisturgudele ja äri kasvatamine ei pea Rukholmi sõnul endaga alati riske kaasa tooma - selleks tuleb tema sõnul tegutseda teadlikult ja kaasata professionaalseid nõustajaid. “Kindlasti ei tasuks unustada, et ekspordiga alustamise, laienemise või tehingute finants poole ja garantiidega seotud küsimustes ei ole ettevõtetel vaja end üksi tunda - seda enam, kui finantsvaldkond pole ettevõtte põhitegevuseks.”

Rukholm julgustab kõiki ettevõtjaid finantsküsimuste lahendamiseks pädevat koostööpartnerit otsima, sest esimeste ja väiksemate tehingute kindlustamise paarisaja euro suurune kindlustuskulu võib määrata paljude ettevõtete jaoks ettevõtte edasise saatuse. “Täna on võimalik valida Eestis mitmete lahenduste, sealhulgas riigi poolt välja töötatud lahenduste vahel, mis aitavad ekspordile hoo sisse puhuda, turvaliselt kasvada ja vajadusel ka võimalike probleemidega tegeleda.”

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757