Kui pole e-poodi, siis nooremat generatsiooni kliendiks ei saa

Täna on veel palju kaupmehi, kellel ei ole veebipoodi, kuna nad alles võtavad hoogu ning arvavad, et e-kaubandus on kauge tulevik. Kuid jaekauplused ei saa juurde uusi tarbijaid, kui ettevõttel pole veebipoodi, on agentuur Taevas veebi- ja jaekaubanduse digijuht Raul Saks kindel.

Tema sõnul on füüsiliste kaupluste kõige suurem mure see, et tänapäeva kaubandus on tüürinud sinnamaani, et edukalt saab äri ajada ainult kaubanduskeskustes. „Seal tegutsemine peaks kauplustele tagama teatud külastuste voo,“ ütles Saks. Tema hinnangul ohustab kaubanduskeskuste positsiooni aga veebikaubandus, millest on juba aastaid räägitud.

Ka Eestis on veebikaubandus kiires arengus ning Saksa sõnul ei taju paljud kohalikud kaupmehed veel seda, kui palju eestlased väljapoolt kodumaad tooteid tellivad. „Keskustes olevate kaupmeeste müügikäibed ei ole viimastel aastatel väga kasvanud.“ Keskuses tuleb kauplust hoida lahti hommikust õhtuni ning seal on tema sõnul väga palju ebaefektiivset aega, kui külastajaid ei ole. „Ei oskagi hoobilt nimetada kaupmeest, kes oleks selle äriga tugevas plussis.”

Tavakauplus peab jõulisemalt lähenema veebiärile

Saks on kindel, et e-kaubanduse arenguga kaubanduskeskuste endaga midagi ei juhtu, sest betoon jääb püsima. „Kaupmehed peavad edasi arenema, et püsima jääda,“ ütles ta. Hiinas ja Ameerikas on proovitud teha kauplusi, kus ei ole teenindajaid, kuid Saks usub, et ühiskond sinna äärmusesse nii kiiresti ei lähe. „Kuid füüsilised kauplused peavad tegema sammu lähemale veebikauplustele. Vastasel juhul inimesed lihtsalt ei lähe kauplusesse,“ sõnas Saks.

„Jaekaubanduse väljakutse Eestis on kindlasti see, et kaupmees peab lähenema veebiärile ja pakkuma klientidele füüsilises kaupluses lisategevusi ning mõtlema selle peale, kuidas väiksema pinna peal teha analoogset äri väiksemate kuludega,“ ütles Saks. Ta tõi ühe võimalusena välja nn. pikendada füüsilisi riiuleid kaupluses mobiilse müügikioskiga. Jaekaupmehel on võimalik ekraani kaudu näidata suuremat sortimenti, kui tal parasjagu kaupluses on. Klient saab tooted ära tellida ning endale sobivasse kohta saata. „See on tõenäoline suund, kuhu kaubandus edasi hakkab liikuma,“ oli Saks kindel.

Mobiilse müügikioskit on võimalik kasutada ka brändipoe vaatest väljapoole. Näiteks saab ehituskauplus enda kauplusesse võtta müüki 20 erinevat akutrelli ning juhul, kui need peaksid otsa saama, siis riiuli kõrval on kohe müügikiosk, kus on võimalik see sama akutrell endale sobivasse kohta tellida.

Keskuste infokioskid koridoris ei tööta

„Täna seisavad kaubanduskeskustes koridori peal kioskid (need, mis näitavad, kus mingi kauplus asub keskuses) paljuski kasutult. Keskustes peaks olema (Lõunakeskuses juba on) kasutusel pigem Google Mapsi navigeerimissüsteem, sest see on tunduvalt mugavam ning inimesed tahavad seda kasutada,“ rääkis Saks. Tema sõnul on selliste kioskitega füüsilises kaupluses efektiivsem äri teha.

Muuda klientide elu mugavamaks

Müügikioskid on Saksa sõnul head ka näiteks seetõttu, et paljud kliendid ei tahagi oma oste koju kaasa tassida. „Näiteks Londonis käies ostsime ühed klaasid ning neid oli ebamugav ise transportida, seega lasime teenindajal ostetud tooted kulleriga Londonist Tallinna koju saata. Ettevõttel oli valmisolek ja logistiline lahendus olemas, kuid seal tuli kõik protsessid veel paberil teha.“

Saksa sõnul võib paberi peal andmeid kirjutades ette tulla vigu, selle vältimiseks tasub kliendid suunata kioskisse ise andmeid täitma ning tellimust lõpuni vormistama.

Noored soovivad üha vähem teenindajatega suhelda

„Investeering ühe kioski paigaldamiseks jääb mõnetuhandest kümne tuhande euroni,“ ütles Saks. Tema hinnangul on nooremad tarbijad harjunud kõike tegema läbi arvutiekraani. „Nemad võtavad mobiilsed kioskid tõenäoliselt hästi vastu, sest nad ei soovi ise väga teenindajaga suhelda vaid tahavad ise ära teha.“

Ta tõi veel ühe näite ehituskauplusest, kus on mureks see, et kliendid ei leia enda soovitud toodet kauplusest üles. Kioskid näitavad kaupluse sees ära, kus tooted asuvad ehk siis kauplusesisene navigatsioon. „Tore oleks, kui see toimiks läbi mobiilirakenduse, kuid kliendid ei tiku enda telefoni laadima iga kaupluse rakendust. See peaks olema midagi üldisemat, et tarbijad oleks nõus selle alla laadima ning ka kasutama,“ ütles Saks ning lisas, et see on teostatav.

Oodatakse esimest mobiilse kioski paigaldajat

Saks on kindel, et kui mõni suur jaekauplus endale eespool kirjeldatud mobiilse kioski paigaldab ja kui teostus on hea, siis tulevad ka teised järele. „Tegemist ei ole suure tehnoloogilise läbimurdega, vaid see muudab tarbijate elu paremaks,“ ütles ta. Saks on kindel, et kui ettevõttel pole veebipoodi , siis jaekauplused uusi nooremast generatsioonist tarbijaid ei saa,. „Täna on kahjuks veel väga palju kaupmehi, kellel ei ole veebipoodi, kuna nad võtavad alles hoogu ja arvavad, et e-kaubandus on kauge tulevik.“

Korraliku omni-channel lahenduse puhul puudub Eestis veel Saksa sõnul korralik logistiline lahendus ning see ongi hetkel kaupmeeste kõige suuremaks väljakutseks.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara