Autor: Maarit Eerme • 22. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööriist, mis aitab võistelda ebaausa konkurentsiga

Eesti on lähiajal vastu võtmas uut ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadust. Eversheds Sutherland Ots & Co partner, EL ja konkurentsiõiguse valdkonna juht Risto Rüütel avab ärisaladuse tausta ning jagab soovitusi, kuidas ennast paremini kaitsta.
Risto Rüütel
Foto: Raul Mee

Uus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus peaks selgemini ära defineerima ärisaladuse ja looma menetlusõiguslike reeglite ja tagatiste süsteemi, mis lihtsustaksid kannatanutel oma õigusi kaitsta. Kui kõik hästi läheb, saavad ettevõtjad varsti tõhusa tööriista oma intellektuaalse vara kaitseks.

Euroopa Parlament ja Nõukogu võtsid juba 2016. aastal vastu direktiivi, mille eesmärgiks on suurendada ärisaladuste ja oskusteabe kaitset liikmesriikides. Eesti pidi direktiivi üle võtma 9. juuniks käesoleval aastal, kuid on hiljaks jäänud. Eesti jaoks on tegemist olulise õigusaktiga, sest ärisaladuse kaitse ja võitlus kõlvatu konkurentsi vastu on senini olnud reguleeritud pinnapealselt ning tulemuslikult õiguste kaitsmine on paljudel juhtudel olnud takistatud.

Praegu reguleerib Eestis ärisaladuse kaitse ja kõlvatu konkurentsi küsimusi konkurentsiseadus sisuliselt mõnes üksikus üldsõnalises paragrahvis, mis paneb hagejale ebamõistliku suure koormuse võimalikus kohtumenetluses. Rüütel selgitas, et tänane tõendamiskoormise jaotus ja nõuded hagiavaldustele selliseid kohtuvaidlusi ei soosi ning hagejal on enamasti mõttekam olukorraga leppida, kui üritada läbi kolme kohtuastme aastatepikkuseid ja ebaselge võiduperspektiiviga vaidlusi pidada.

Mis on ärisaladus?

Ärisaladus on midagi sellist, mida ettevõtte kohta ei teata ning mida teadma ei pea ka keegi kolmas. „See on midagi sellist, mis on sinu äritegevuses oluline ning mille avalikuks tulemine võib ettevõttele otsest või kaudset varalist kahju tekitada,“ selgitas Rüütel.

Nüüd on seaduseelnõusse sisse kirjutatud võimalused, mida saab kasutada, kui on ärisaladust lekitatud. Samas ei ole ära unustatud ka teist poolt (juhul kui ta rikkus ärisaladust teadmatult). „Kuigi kannatanul on üldiselt õigus nõuda ärisaladuse rikkumisega toodetud kauba turult eemaldamist, siis kui isik ei teadnud, et ta rikub kellegi ärisaladust või kui kellelegi anti mingit infot edasi, aga ta ei tunneta, et see oli midagi keelatut, siis on võimalik suurema kahju tekkimist vältida, paludes kohtul piirduda rahalise kompensatsiooni määramisega kannatanule.“

Täna kehtiv kõlvatu konkurentsi säte sõnastab Rüütli sõnul konkreetse keelu. „Ega see väga selgeid juhiseid ei anna. See on hetkel õigusrikkujate poole kaldu, seega on olnud lihtne ja suhteliselt riskivaba rikkuda.“ Rüütli sõnul pöördub uue seadusega asi natuke teistpidi. „Soodustakse just seda osapoolt, kelle õigusi on rikutud.“

Rüütel ütles, et mõlemal poole tõendamiskoormus oluliselt ei muutu. Seega hageja peab endiselt tõendama seda, kes tema õigusi rikkus, kuidas rikkus, millist kahju tekitati ja põhjuslikku seost nende vahel.

Uue seadusega on ära korrastatud ka ärisaladuse mõiste. „Seadusesse on selgelt sisse kirjutatud, millised tunnused on ärisaladusel.“

Ärisaladuse kolm tunnust:

-Teabe salajasus. See ei tohi olla kergesti kättesaadav neile inimestele, kes seda laadi teabega kokku puutuvad (ei tohi olla avalik informatsioon). Seda ei ole konkurendil kerge kopeerida ning sama valdkonna inimestel ei ole seda kerge dubleerida.

-Kaubanduslik väärtus. Siin tuleks küsida kontrollküsimused. Kas info omamine annab konkurentsieelise? Kui konkurendid vahetaksid omavahel infot, kas see oleks mulle probleem? Kas ma käituksin teisiti, kui ma teaksin konkurendi kohta sama asja? Kas teabe avalikustamine vähendab konkurentsi?

-Kavatsus hoida saladuses. Teabevaldaja peab võtma tarvitusele meetmed, et hoida teavet saladuses. Selleks on võimalik panna teabe kaitse klausel ametijuhendisse ja lepingutesse (sh töölepingutesse). Tähistada ärisaladusega dokumendid selgelt nt templiga. Korraldada ettevõtte siseselt koolitusi ning rääkida inimestele, mis on ärisaladus ning määrata inimestele ka juurdepääsupiirangud.

Kõige tavalisem ärisaladuse rikkumise olukord tekib siis, kui mõni juhtivamal positsioonil olev töötaja lahkub ettevõttest ning hakkab sellega konkureerima. Sellistes olukordades on tavapärane olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega ühendust võtmine seoses käimasolevate projektide ja veel töösse mitteläinud hinnapäringutega. Juhul kui isik valdab seejuures informatsiooni pakkumishindade jm äritingimuste kohta ning teab endise tööandja kulustruktuuri ja omahindu, võib vastava informatsiooni kasutamisest tekkiv varaline kahju tekitada lühikese aja jooksul päris suurt kahju.

Rüütel rääkis, et tavaliselt on kirjutatud töölepingutesse sisse, et tuleb hoida ärisaladust ning ka juurde kirjutatud, mis sinna alla kuuluvad.

Kus jookseb ärisaladuse piir?

„Töötaja puhul võib tekkida probleem, et tema jaoks ei ole ärisaladus ära tuntav ning puudub selge arusaam, et antud info puhul on kohustus hoida infot salajases.“ Rüütel ütles, et kui töötaja ei saa aru ning kuskil info välja lobiseb, siis ei ole midagi teha. See tähendab, et ei ole võetud piisavalt meetmeid kasutusele, et kaitsta oma saladust ning sellega on ka antud info kaotanud ärisaladuse tunnuse.

„Kas saateleht kaupluses on ärisaladus? Infokäitlus eeskirjas peaks kirjas olema, kuidas tuleb infoga käituda ning mis on ärisaladus. Iseenesest võib saateleht ärisaladuseks olla, kui see sisaldab andmeid (näiteks müüdud hindade ja koguste kohta), mille avaldamine kahjustaks ettevõtjat. Kaupluse juhataja ja osakonna juhataja hoolsusstandard on kõrgem, kui laotöötajal või kassapidajal, mis tähendab, et juhtival kohal oleva töötaja jaoks peaks olema arusaadavam, mis on ärisaladus,“ rääkis Rüütel.

Kõlvatu konkurents

Kõlvatu konkurents on ennekõike igasugune tegevus, mis on vastuolus heade tavade või kommetega. Tulevikus nimetatakse seda Rüütli sõnul ebaausaks konkurentsiks. „See tähendab seda, et kui halvustad konkurenti, ütled, et tema tooted ei pea vastu, see bränd on kehv jne, siis see on juba ebaaus konkurents.

„Ebaaus konkurents on ka ärisaladuse levitamine ning konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. Ehk siis tundlikumat ärialast teavet valdav töötaja meelitatakse konkurendi juurde tööle,“ rääkis Rüütel. Ta lisas, et probleem on see, kui konkurent hakkab koos uue töötajaga selle töötaja endist tööandjat ründama. See tähendab seda, et kutsutakse tööle, pakutakse suuremat palka ning öeldakse, et võta infot kaasa, kuidas seal toimetatakse.

Medalil on ka teine külg. Võib juhtuda, et töötaja kahjustab hoopis oma uut tööandjat. „Kui töötaja võtab siseinfot kaasa, siis on oluline aru saada, kas see on tal lepingus selgelt määratud või mitte, st kas ta teab, et tegemist on tundliku infoga, mille ärakasutamine on keelatud. Teoreetiliselt on võimalik info kasutusega kahjustada uut tööandjat, sest kasutatakse eelmise ettevõtte ärisaladust, kuigi uus tööandja ei pruugi seda olla soovinudki,“ rääkis Rüütel.

Soovitused, mida tuleb teha, et enda ettevõtet kaitsta

-Vaata üle oma sisemised dokumendid. Kuidas on kirja pandud juhatuse liikmete ja teiste töötajate ametijuhendid ning kuidas seal on kirjeldatud dokumentide käitlemise kord. Samuti tuleb üle vaadata, kuidas toimub suhtlus ja info edastamine teenuspakkujatega – audiitorid, koostööpartnerid jms. Mis on konfidentsiaalne ja kelle vastu saab nõude esitada.

-Nüüd on viimane aeg ära määratleda enda ettevõtte ärisaladus. See on ettevõtte kõige kallim vara, mis saab olla. Niikaua, kuni suudetakse saladust hoida saladuses, siis see on eelis, mis toimib. Kui keegi selle avaldab, siis tegemist ei ole enam ärisaladusega ning sellega ollakse oma konkurentsieelise võimalus kaotatud. Selleks võib olla ka kriitiline informatsioon, kus partner ei tule selle pealegi, et sellise hinnaga võib sealt tooteid tellida. See võib olla väärtuslik info, kust saab tooteid soodsamalt. Kui seda saavad ka konkurendid teada, siis saab seda kohe ära kasutada konkurentsivõitluses.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757