Ekspert: Lidliga saab konkureerida

Johansson, kes on hästi kursis Baltimaade ja Skandinaavia kaubandussektori olukorraga ja on Lidlit palju uurinud, ütles, et Lidli tulek Eestisse mõjutab kohalikku kaubandusturgu kahtlemata oluliselt.

Samas näitab näiteks Rootsi kogemus, et Lidliga on võimalik edukalt konkureerida, kuid selleks on vaja Euroopa suurima discounter’i kaubandusmudelit hästi tunda ja teha varakult õigeid otsuseid.

“On päris kindel, et Lidl laieneb nüüd ka Eestisse, sest Eesti ja Läti on Euroopa Liidus kaks viimast riiki, kus Lidl veel ei tegutse,” ütles Johansson.

See on vast üheks suurimaks konkurentsieeliseks, sest ehkki Lidli suurus annab talle suuri hinnaeeliseid, ei tasu unustada, et tegemist on hiiuga, mille emafirma Schwarz Groupi käive 2017. aastal ületas 100 miljardit eurot ja millel on üle 11 000 kaupluse kogu maailmas.

Lisaks sellele – kuna Lidl ei ole veel Eestis tegevust alustanud, siis kettide jaoks, millel ei ole veel Eestis klassikalist discounter äri, on praegu õige võimalus see käivitada, et saada teatud edumaa Lidli ees.

Kuna Lidl rõhub efektiivsusele ja kulude kokkuhoiule, siis üheks Lidlist eristumise võimaluseks on kindlasti nn letimüük, mis võimaldab pakkuda lisaväärtust ja paremat ostuemotsiooni. Üheks oluliselt teguriks on kindlasti private label kaubad, sest rahvusvahelised private label kaubamärgid moodustavad Lidli kaupadest sageli kuni 75%. Tõenäoliselt Eestis moodustavad Eesti tooted Lidli kaubavalikust umbes 25%.

Kindlasti hakkab Lidl tugevalt rõhutama oma toodete rahvusvahelist kvaliteedikontrolli. Seda ei tohiks konkurendid maha magada ja peaksid kindlasti uurima tarnijatelt võimalusi pakkuda oma toodetele samaväärset kvaliteeditunnustust.

Olemasolevad ketid peaksid kindlasti kaaluma võimalusi luua kauplustes Eesti toodangu saari, kasutada seda aktiivselt müügiargumendina, rõhutades kohaliku toidu kvaliteeti ja tervislikkust ning toetades kohalikke toidutootjaid.

Lidl hakkab Eestis kindlasti aktiivselt turundama ja reklaamima, siis peaksid konkurendid kasutama kõiki turundus- ja müügiedenduskanaleid, sh sotsiaalvõrgustikke, näiteks Facebooki. Lidli peamine sõnum tarbijale on madala hinnaga kvaliteetne kaup, mis teeb sellest ostjate jaoks väga nutika valiku. Turunduses positsioneerib Lidl end alati lõpptarbija huvide kaitsjana.

Üks kliendigrupp, keda ei tohi unustada, on noored, kes on Lidli traditsiooniline sihtrühm. Selleks saab kasutada emotsiooniturundust, näiteks humoorikaid reklaame, ja rõhutada kauba- ja teenusevaliku suurust ning lisaväärtusi. Samas on Lidli soodusmüügi programm üsna etteaimatav, sest neid korraldatakse igal aastal samal ajal ja paljudel turgudel korraga.

Lidli põhieesmärgiks on muutuda hinnaliidriks, seega peaksid konkurendid tõsiselt analüüsima oma hinnapoliitikat ja võimalusel pakkuma soodsamaid hindu, eriti kui samas piirkonnas asub Lidli kauplus. Seda on hea teha nt elektrooniliste hinnasiltidega, mis on paindlik võimalus kiiresti hinnamuutustele reageerida.

Jaeketid peaksid muutma kogu oma mõtteviisi. Tarnijate valikul lähtuma mitte tarnija boonustest, vaid lõpptarbija huvidest. Koostöös ostjate ja tarnijatega saavad ketid muuta oma tootevalikut efektiivsemaks, samas nõudes tarnijatelt ranget kvaliteedikontrolli.