Autor: Helen Külaots • 26. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reikop: ära saada telesse rääkima head spetsialisti, vaid hea kõnemees

“Oma uudisega võib telesse pääseda igaüks. Kui sul on midagi huvitavat rääkida, võta ajakirjanikega ühendust,” julgustab Marko Reikop. Loe, kuidas teles hästi esineda, milliseid vigu vältida ja milline on televisiooni tulevik.
Marko Reikop
Foto: Andras Kralla

Millised on tüüpilised vead, mida tehakse, kui soovitakse uudisega telesse saada?

See, mis huvitab uudise pakkujat, ei pruugi köita ajakirjanikku. Need käärid on tegelikult tohutu suured. Paljudel on aga väga huvitavat infot, kuid pole selle peale tulnud, et telesse pöörduda. Inimesed tehku endale selgeks, kuidas ja millise infoga teleajakirjanikele ligineda, siis on ka tulemus hea.

Teine probleem on rääkimisoskus. Kui juba pääs telesse on olemas, siis ärge saatke rääkima kõige paremat asjatundjat, vaid kedagi, kes oskab hästi otse-eetris kõneleda. See on suur vahe. Inimene peab oskama ennast väljendada. Oma ala spetsialist ei pruugi olla kõige parem kõnemees. Kuigi see võib olla ka sama inimene.

Kuidas teles hästi esineda?

Suurt rolli mängib riietus. Minu käest küsitakse tihti, et mida selga panna. Ütlen, et sportlane ei pea olema dressides ega poliitik ülikonnas. Pane selga see, milles tunned end enesekindlalt. Eesmärk ei pea olema mitte ainult ilu, vaid mugavus. Kui paned korseti, millega ei saa hingata, siis enesekindlus kaamera ees kaob.

4. detsember 2018

Telepurki ja elusalt tagasi

Koolitaja Marko Reikop

Rohkem infot vaata SIIT.

Mida sa arvad ütlusest, et any kind of publicity is good publicity?

Arvan, et pikas perspektiivis on see tõesti nii. Inimestel lähevad sündmused väga kiiresti meelest. Mõne nädalaga on unustatud see põhjus, miks keegi silma paistis, kuid nimed ja firmad jäävad meelde… kui pole just tegemist väga suure jamaga.

Räägitakse, et noored ei vaata enam telekat ja televisiooni tulevik on üldse tume. Kuidas seda kommenteerid?

See on tugevalt ülevõimendatud probleem. Ilmselt mingi segment noori praegu eriti ei vaata, aga see läheb üle, seda on maailmas juba täheldatud. Inimesed naasevad tele juurde. Räägitakse ka sellest, et igaüks tahab ise oma programmi kokku panna ja järelvaatamine on tulevik, aga inimestel on niigi palju tegemist – pigem ollakse rahul sellega, et keegi paneb nende eest saatevaliku kokku. Lineaarne televisioon ei kao lähikümnenditel kuhugi.

Kui rääkida veel telesse pääsemisest, siis kas on vahet sellel, kui ajakirjanikuga võtab ühendust ettevõte ise või vahendab neid kommunikatsioonibüroo?

Pole mingit vahet. Igaüks võib telesse pääseda, kui lugu kõnetab. Oma koolitusel ma räägingi sellest, kuidas toimetus päriselt töötab, kuidas me otsuseid teeme, mis pakub huvi ja mis mitte. Kehtivad teatud kindlad kriteeriumid ja kui need on täidetud, siis on suhteliselt lihtne oma uudisega telepurki sattuda.

Kui suur tung televisiooni pääsemiseks on? Kas sellest võimalusest teatakse piisavalt?

Ruumi on! Ajakirjandus teeb uudiseid iga päev ja kui keegi planeerib toredaid ettevõtmisi, siis võtku televisiooniga ühendust. Meedia ei välista iseenesest ühtegi teemat. Potentsiaal telesse pääsemiseks on tohutult suur.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757