Autor: Alyona Stadnik • 14. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis tekkimas joogikultuur

Eesti elanike veinimaitse on aastatega arenenud – kui 10–15 aastat tagasi eelistati magusamapoolset veini, siis nüüd kuivemat. Prosecco paelub aga endiselt.
Lauas paremal istub Urvo Ugandi ja vasakul Läti Sommeljeede Liidu president Janis Kalkis.
Foto: MARTIN DREMLJUGA

“Eesti on minu meelest üsna dünaamiline veiniturg, mille üheks tõenäoliseks põhjuseks on meie turu väiksus. Lisaks oleme mõjutatud ka kindlasti Skandinaavia turgudest, sest eks Baltikumi veinitrende kujundavad mõneti turistid põhjamaadest,” lausus Liviko veiniekspert Urvo Ugandi, kes pälvis esimesel Vana Tallinn Grand Prix’l Baltimaades ka parima sommeljee tiitli.

Eksperdi sõnul on 10–15 aasta tagune magusamapoolse veini eelistamine liikunud aasta-aastalt kuivema stiili suunas, mis on igati positiivne ning näitab, et veinijoojate maitse areneb.

Eelistatakse pigem vahuveine ning valgeid kergesti joodavaid veine aromaatsetele ja magusatele. “Siiani paeluvad veinisõpru puuviljasema stiiliga Prosecco vahuveinid, aga aina rohkem eelistatakse veidi kuivema karakteriga Hispaania vahuveini Cavat ning vahuveinide aristokraat šampanja on kindlasti kindel lemmik,” toonitas Ugandi. Ta lisas, et rahuliku valge veini populaarsemad marjasordid on veidi puuviljasema stiiliga Pinot Gris/Pinot Grigio ja Riesling. Sauvignon Blanc, mis oli väga populaarne 5–6 aastat tagasi, hakkab oma kunagist hiilgust tasapisi kaotama.

Mis puudutab roosa veini populaarsust, siis eksperdi sõnul on see väga hooajaline – sel aastal avastasid veinisõbrad end mitmeid kordi roosat veini joomas, aga olulise tõuke selleks andis kohatu, Eestis enam kui 100 päeva kestnud suvi.

Punastest veinidest ruulivad klassikud

“Praegu ja ka tulevikku vaadates oluliseks veinitrendiks on orgaanilised ja biodünaamilised veinid, seda kindlasti ka tänu laias maailmas aina enam väärtustatavale “rohelisele mõtteviisile”,” märkis Ugandi.

Veinijoojad on Ugandi sõnul muutunud teadlikumaks, on välja kujunenud eelistused marjasortide, piirkondade ja veini stiili suhtes. “Ei jooda enam kõige odavamat veini, pigem ollakse nõus 1–2 eurot enam maksma, et juua kvaliteetsemat,” märkis ta. “Tarbitakse teadlikumalt kui varem ja see näitab, et ka Eestis on tekkimas joogikultuur, mille kunagine nõukogudeaegne tarbimismaneer  lämmatas, sest inimestel puudus sel ajal valikuvõimalus.”

Veiniturg nagu sügis

Sügise saabudes muutub loodus värvikirevaks ja sama leiab aset ka Eesti veiniturul. “Eesti veinimaastikule lisandub igal aastal hulgaliselt uusi veine ning kaupmehed vaatavad veiniturgu avatuma pilguga, sest nooremal põlvkonnal pole stereotüüpset maitsemälestust ja nad ei karda proovida uusi maitseid,” rääkis Ugandi. Nii on tema sõnul võimalik veinisõbral end täna harida Ida-Euroopa piirkonna kvaliteetsete veinidega Ungarist, Rumeeniast, Slovakkiast ja Bulgaariast, mida keskealised puritaanlikumad veinijoojad mäletavad pigem kommertslikumate, supermarketi alumiselt riiulilt leitavate mahuveinidena.

Eksperdi sõnul on Ida-Euroopa praeguseks arenenud kvaliteetseks veinitootjaks ning kolhoosisarnaseid mahutootjaid pole seal enam palju alles. “Tänapäevased Rumeenia, Ungari, Moldova, Horvaatia ja Bulgaaria veinid on oma karakteri poolest võrreldavad “vana Euroopa” klassikutega, aga märksa sõbralikumas hinnaklassis. Hetkel külvab vast enim segadust teatud kindla süsteemi puudumine ning nende riikide piirkondadele pole veel tekkinud oma kuvandit veiniturul,” selgitas Ugandi. “Tõenäoliselt võtab Eestis veel lihtsalt veidi aega, et veinisõbrad nende seast oma uued lemmikud leiaksid.”

Jälgitakse alkoholisisaldust

eDrinks sommeljee Helari Tamm

Inimesed eelistavad pigem pehmeid ja vähese happega veine. Jälgitakse kindlat alkoholisisaldust, 12–13% vahel.

Samuti on muutunud maitsemeeled – tarbijad on lõpuks kuivade veinidega harjunud. Valgetest veinidest otsitakse mineraalsust, punastest keskmise täidlusega kohe tarbitavat maitset.

Huvi tuntakse ka seni Eestis vähem au sees olnud veiniriikide vastu, nt Kreeka, Horvaatia, Sloveenia, samuti oodatakse suuremat Gruusia veinide valikut. Valgetest viinamarjadest on hinnas Pinot Grigio, Sauvignon Blanc ja punastest Cabernet Franc. Säilinud on konkreetsete kuulsate veinide võidukäik, nagu Amarone ja Barolo.

Eesti käsitööveinide vastu tuntakse huvi, kuid ostetakse harva. See-eest on tõusutrendis eestimaise siidri ja kangete napsude menu.

Hea on tõdeda, et veini ja toidu sobitamine on muutunud ka koduste õhtusöökide osaks. Pole haruldane, kui palutakse veinisoovitust täpse menüü jaoks.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757