Autor: Maarit Eerme • 15. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kokaraamatud haaravad oma lugude ja teadmistega

Lia Virkus rääkis, et talle meeldivad koka-raamatud, mis on täis lugusid, kust mingi retsept pärineb ja miks just see hea on. Eva Pärtel proovib raamatutesse panna rohkelt nippe, teadmisi, põhjalikkust ja samm-sammult pilte, mis pakuvad raamatu ostjale lisaväärtust.
Aasta 2017 "Aasta kokaraamatu" tiitli võitnud Eva Pärtel koos Profexpo juhataja Tiit Sarvega
Foto: Liis Reiman

Eva Pärtel võitis raamatuga “Nostalgilised tordid ja koogid” mullu aasta kokaraamatu tiitli. Kokaraamatuid on teda kirjutama ajendanud soov Perenaise Pagariäris omandatud kogemusi jagada, aga ka ise uusi oskusi juurde saada. “Kuigi suur osa minu kirjutatud raamatutes on enda kogemuse edasi andmine, olen iga raamatu tegemisega ka ise väga palju uut juurde õppinud,” sõnas Pärtel.

Nostalgiaraamatu puhul oli tal lisaks oluliseks ajendiks tunnetus, mida lugejad hetkel ootavad. “Nostalgiliste küpsetiste trend oli kasvamas, kuid teemakohane kaasaegne raamat kauplustes puudus,” selgitas ta.

Aasta kokaraamat 2013 tiitli saanud Lia Virkuse raamat “Lia köök – pere ja sõprade lemmikud” sündis autori sõnul sellest, et lapsed olid suureks kasvanud ja hakkasid kodust välja kolima. “Tahtsin meie pere lemmikretseptid ühte raamatusse koguda ja neile selle kodust kaasa kinkida, et nad oma lapsepõlvemaitseid ikka teha saaks,” sõnas Virkus. Ta lisas, et samuti on selles raamatus ka tema sugulaste ja sõprade hittretseptid, mida ta aeg-ajalt ikka valmistab.

Raamat valmis koos piltide tegemisega 3–4 aastat ning selle 500 leheküljele on kogutud umbes 300 retsepti. “Tavaliselt pildistan ja kirjutan ühte kokaraamatut umbes aasta ja ideed tulevad elust enesest.” Virkus ütles, et sel kevadel oli ta armunud rabarberiteemasse ja järgmisel kevadel peaks uus rabarberiraamat ilmuma.

Mitmete kokaraamatute autor Anni Arro, kes sai tunnustuse 2009. ja 2011. aastal, tunnistab, et temal tulevad raamatu ideed n-ö lambist. “Minu puhul peegeldavad minu kokaraamatud mingit perioodi või maitsete puhangut minu elus. Minu raamatud on üsna isiklikud ja kajastavad minu elu läbi toidu tegemise,” sõnas Arro.

Kokaraamat on praktiline kingitus

Lia Virkuse sõnul on kokaraamatud praktilised kingitused nii heale sõbrale kui ka iseendale. “Süüa teeme ju iga päev ja on vahva, kui kuskilt inspiratsiooni saab ammutada,” ütles ta. Talle ei meeldi netist otsida lihtsalt retsepte, vaid meeldib kaunite piltidega paberraamat. “Samuti on minu jaoks oluline teada, kelle retsepti järgi süüa teen.”

Virkuse hinnangul on igaühel omad lemmikud, keda saab usaldada, et toidud õnnestuksid. Talle meeldib ka see, et kokaraamatud on täis vahvaid lugusid, kust mingi retsept pärineb ja miks see just hea on.

Pärtel on ka sellele palju mõelnud, miks kokaraamatud Eestis populaarsed on, arvestades väga suurt tasuta retseptide olemasolu internetis. “Põhjus võib olla esiteks selles, et raamat on praktiline. Arvan ise ja olen saanud kinnitust ka mitmelt inimeselt, kes retseptiallikatena raamatuid eelistavad, et toidu valmistamise protsessis on mugav kööki kaasa võtta raamat. Teiseks, kokaraamatud on ehk täiuslikumad kui internetis leviv kirjandus.” Pärtel avaldab ise retsepte perenaine.ee veebilehel ning raamatusse püüab ta rohkem nippe, teadmisi, põhjalikkust ja samm-sammult pilte kaasa panna. Ta jälgib ka seda, et raamatu sisu liigselt netis ei duubelda, sest muidu poleks ju lugejal mõtet raamatut soetada.

2018 "Supp. Külm. Soe. Soolane. Magus", Kristina Eferti, kirjastus Varrak

2017“Nostalgilised tordid ja koogid”, Eva Pärtel, Ajakirjade Kirjastus

2016“Suhkruingli magusad lauad”, Kertu Lukas, Kristi Jalakas, Katrin Press, Ajakirjade Kirjastus

2015“Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist”, Jana Ruubel ja Hele-Mai Alamaa, Ajakirjade Kirjastus

2014“Värvid toidus”, Maia Smõslova, Ajakirjade Kirjastus

2013“Lia köök – pere ja sõprade lemmikud”, Lia Virkus, Ajakirjade Kirjastus

2012“Setost Saarteni. Eesti perede lemmikretseptid”, Heidi Vihma, Menu Kirjastus

2011 “Itaalias, Pelgulinnas ja Sepamaal”, Anni Arro, Menu Kirjastus

2010 “Hoidised”, Aive Luigela, Varrak

2009“Sepamaa talu köök. Osa 2”, Anni Arro, Ajakirjade Kirjastus

2008“Pidulikud pühapäevalõunad”, Indrek Kivisalu, Ajakirjade Kirjastus

2007“Sepamaa talu köök”, Anni Arro, Ajakirjade Kirjastus

2006“Marjaraamat”, Maire Suitsu ja Lia Virkus, Ajakirjade Kirjastus

2005“Šokolaadiraamat”, Angeelika Kang, Ajakirjade Kirjastus

“Eestlastele meeldib kodus aega veeta. Ka kliima tõttu on tubast aega palju ja ühe mõnusa tubase olengu juurde kuulub kindlasti hea toit,” räägib Arro ning ta täiendab, et miks mitte rõõmu tunda ise valmistatud toidust koos pere ja sõpradega. Tema sõnul on koos söögi tegemisel ja söömisel mingi maagiline ühendav ja turvatunnet tekitav jõud. “Kui inimesed teevad kodus süüa, siis ostavad nad ka kokaraamatuid.”

Tiitel kui ametlik heakskiitev tempel

Arro usub, et parima kokaraamatu tiitlite võit on talle endale enesekindlust juurde andnud. “Eks see oleks mingil määral garantii, sinu kvaliteedist n-ö nagu ametlik heakskiitev tempel: “Jah, sa oled tegija selles vallas”.”

Ka Lia Virkus nendib, et aasta kokaraamatu tiitel aitas kindlasti raamatut paremini müüa ning talle on pakutud ka uusi projekte. “See on hea tunne, kui saad tunnustuse raamatu kirjutamise eest. Kuid parim tunnustus on kokaraamatule siiski see, kui raamat aastaringselt hästi müüb ja lugejad seda hindavad,” ütles Virkus.

Pärtel tunnistab, et tunnustus on autorile ikka oluline. “Žüriist olulisem on minu jaoks siiski see, kui lugejad kirjutavad, et on raamatuga rahul ja retseptid tõesti õnnestuvad,” sõnas ta.

“Ma mäletan, et kui esimest korda sain aasta kokaraamatu tiitli, siis olin ikka väga meelitatud,” ütleb Arro. Ta lisab, et ta ei ole teinud midagi selle pärast, et saada tunnustust või auhindu. Ta ajab oma asja ja teeb südame järgi, ilma, et mõtleks liialt, mis kasu see talle toob. “Pigem mõtlen, mis emotsiooni mu töö mulle ja lugejatele annab.”

Keeruline raamat ei müü

Kui retseptid on keerulised või toorainete nimekiri koosneb kallitest ning eksootilistest komponentidest, siis kokaraamat massidesse ei liigu, rääkis Rahva Raamatu turundusspetsialist Kersti Küla.

2017. aastal müüs Rahva Raamat 51 158 kokanduse teemalist raamatut ning neist erinevaid nimetusi oli 540. “Käesoleval aastal oleme müünud juba 31 337 kokaraamatut ning jõulud on veel ees,” ütles Küla.

Ta rääkis, et nad on täheldanud, et kui kokaraamatus on retseptide juures pilte vähe, siis seda eriti ei osteta. “Inimesed “söövad silmadega” ja mida kvaliteetsemad ning isuäratavamad on pildid, seda parem raamat,” sõnas ta.

Kokaraamatute puhul on oluline nende lihtsus nii mitmes mõttes. “Kui retseptid on keerulised, siis raamat massidesse ei liigu, sest inimestel on tunne, et nad ei oska seda ise järele teha. Sama põhimõte kehtib ka põneva roa valmistamiseks vajalike toorainete kättesaadavuse kohta. Juhul, kui nimekiri koosneb kallitest või eksootilistest komponentidest, siis on ka keeruline raamatut tarbijatele müüa,” selgitas Küla.

“Praegu saame öelda, et kokaraamatud käivad käsikäes üldiste trendidega, seetõttu on valikusse jõudmas või juba jõudnud erinevaid tervislikku eluviisi propageerivaid kokaraamatuid.” Küla tõi näite, et äsja on poelettidele jõudnud teaduslikku lähenemist propageeriv kokaraamat “Tervislik toitumine”. Samas on jätkuvas kasvus enda keha eest hoolitsemine ka sportlikus võtmes, seetõttu on ka sel aastal lettidele tulemas raamatuid, mis aitavad kokkamist ja treeninguid omavahel paremasse kooskõlla sättida.

Küla sõnul on kokaraamat ideaalne kingiidee ja seepärast on valik klientide ostukorvis kokaraamatute osas päris lai.

“Loomulikult aitab raamatule osutanud meedia tähelepanu müügi kasvule kaasa. Kui raamatus räägivad erinevad inimesed (eri valdkonna inimesed), siis ostetakse samastumise soovist või siirast huvist ka raamatut rohkem,” rääkis Küla.

Hea näide on “Eesti 100 torti”, mis on Küla sõnul sisult küll suunatud pigem professionaalsele tordivalmistajale, aga seda on ostetud üle 2000 eksemplari. “Omamoodi fenomenina töötab alati ka endale nime teinud kokk, kelle tuntuse tõttu läheb kohe ka raamatu müügil hästi ja nii võib raamat väga kaua topis püsida.” Siinkohal tõi Küla näiteks Vladislav Koržetsi ja Jamie Oliveri.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757