Autor: Maarit Eerme • 16. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Lääne-Tallinnal puudub täna selge keskus, kuigi piirkond kasvab väga kiiresti. Ehitame kaubanduskeskuse alale tulevikus välja modernse ja ilusa linnaku, kus inimesed saavad nii elada, einestada, töötada kui ostelda, avalikke teenuseid tarbida või meelt lahutada,“ sõnas Citycon Eesti kaubanduskeskuste juht Helen Metsvaht, kelle sõnul loob keskuse asukoht head eeldused tugeva piirkonnakeskuse tekkeks.

Cityconi tegevjuht Marcel Kokkeel kinnitas, et nad tahavad kõikidesse oma keskustesse tuua erinevaid teenuseid ning luua praegustest ostukeskustest linnakeskused. Üks väga hea näide edukast linnakeskusest on Iso Omena Soomes (loe selle kohta pikemalt siit). „E-kaubanduse kasvuga tuleb keskustel pakkuda midagi rohkemat - teenuseid, ühistransporti, meelelahutust jms, mis digikanalitest ei saa. Seda soovime ka enda keskustesse,“ sõnas ta. Kokkeel tunnistas, et nad oleks pidanud enda Eestis asuvaid kaubanduskeskusi juba varem uuendama hakkama, kuna Tallinnas on tugev konkurents ning pidevalt peab edasi arenema. „Funktsionaalsus on edu alus ning kui suudetakse seda oma piirkonnas pakkuda, siis jäädakse ka ellu. Peab teadma, mis on sinu tõmbenumbrid.“

Kokkeele sõnul tahavad nad Rocca al Maresse tuua rohkem munitsipaal- ja terviseteenuseid, ehitada hotelli ja bürood. „Meil on hea võimalus piirkonda linnastada ja teha veelgi rohkem linna osaks. Meie eesmärk ei ole lisada rohkem kaubandust, vaid lisada sinna teisi funktsioone ning kaubandus on rohkem integreeritud kommuuni,“ selgitas ta.

„Keskuste eluiga läheb aina lühemaks, kui saab hakkama ilma uuendamiseta. Asjad liiguvad väga kiiresti ja tarbijad ootavad üha kiiremini uusi asju. Kui kauplustel piisas ennem iga seitsme aasta tagant uuendamisest, siis täna on see juba liiga pikk periood,“ rääkis Kokkeel.

Rocca al Mare kaubanduskeskus asub Tallinna ühel tihedamal tuiksoonel, mida läbib igapäevaselt kümneid tuhandeid inimesi. “Tahame ühendada piirkonna ühtseks tervikuks, olles peamiseks sõlmpunktiks nii Õismäe, Kakumäe kui Harju ja teiste lähivaldade inimestele,” ütles Metsvaht. Asukohale annavad suurt lisaväärtust tema sõnul tänased naabrid – loomaaed, Saku Suurhall ja vabaõhumuuseum.

Kokkeel on rõõmus selle üle, et keskuste külastatavus on taas üles poole liikunud, pärast pikka Haabersti risti ehituse lõppu.

Natuke kaubandust, hotell ja bürood

„Suuruses võistlemine pole meie jaoks eesmärk, pigem panustame ehituskvaliteeti ja sellesse, et inimestel oleks siin hea olla. Laienedes pöörame erilist rõhku eeskätt meelelahutus- ja teenusasutuste osakaalu suurenemisele,“ selgitas Metsvaht. „Lisanduvast mahust moodustab praeguste plaanide järgi kaubanduspind neljandiku, teise neljandiku hotell ja korterid ning ülejäänu on mõeldud büroodele ja koostöötamise keskusele.“

Kokkeel tunnistas, et kaubanduspinda on Tallinnas liiga palju, kuid nad ise peavad olema paremad kui konkurendid. „Meil on baas selle jaoks olemas ning keskuses on rendipinnad täidetud ning kaupmehed usuvad meisse,“ sõnas ta. Kristiine Keskusesse tõid nad uued kauplused ning O’Learyse. „Mõned alad on veel seal uuendada, kuid töötame selle nimel ning järgmise aasta teiseks kvartaliks on kõik valmis.“

Veel lisanduvatest uutest kaubamärkidest ei tahtnud Kokkeel väga rääkida, kuid mainis, et neil on läbirääkimised pooleli Rootsi kodukaupade keti Clas Ohlsoniga. Samuti suhtlevad nad LPP Estoniaga, et nende kauplused Soome turule viia. „Me ei taha tuua Eestisse palju uusi kaubamärke vaid uusi teenuseid keskusesse.“

Tuleviku visiooniprojekt

Esialgu on tegemist visiooniprojektiga – nii hoonete välisilmed, mahud kui paiknevus võivad olulisel määral muutuda. Citycon saab täpsemaid plaane esitada loodetavasti tuleval aastal, seni toimuvad konsultatsioonid erinevate osapooltega ning alustatakse projekteerimist.

Kokku plaanitakse arendada juurde maksimaalselt 88 000 ruutmeetrit pinda. Kaubanduspinda suurendatakse esialgsete plaanide kohaselt kuni 20 000 ruutmeetrit. Põhiosa mahust tuleb tänase parkla arvelt, mis asendatakse parkimismajaga.

Aastas külastatakse Rocca al Mare keskust üle 5,5 miljoni korra. Kaubanduskeskuse üldpind on 74 600 ruutmeetrit.

Kuidas on Rocca al Mare kaubanduskeskus aastate jooksul arenenud

- 1994. aastal tekkis Kadaka Kinnisvara’l idee rajada suur vabaaja- ja kaubanduskeskus. Inspiratsiooniks olid soomlaste selletaolised rajatised. Projekteerimisse kaasati peale Eesti arhitektibüroo Nord Projekti ka Laitila Architects OY Soomest. Ehitajaks valiti Lemminkäinen Eesti, kes sai tühjal maa-alal ehitustöödega alustada oktoobris 1997.

- 1998. aasta 20. novembril avati pidulikult Eesti ja terve Baltikumi suurim ühetasandiline kaubanduskeskus – Rocca al Mare kaubanduskeskus! Projekti maksumus oli 250 miljonit krooni. Keskus alustas 52 üürnikuga, kellest suurim oli ETK Maksimarket. Ostjatele tehti uksed lahti päev hiljem – laupäeval 21. novembril täpselt kell 10.00. Esimeste üürnike hulka kuulusid mitmed tänaselgi päeval tuntud ja edukad ettevõtted: Eagle Vision, NS King, Rademar, Baltika, Luxor mööblisalong jt

- 2000. aasta augustis läks ETK Rocca al Mare Maksimarket Prisma kaubamärgi alla ning keskus avas ka uue korpuse!

- 2005. aasta juulis toimus kõigi aegade suurim tehing Eesti kaubanduses! Kaubanduskeskuste arendamisele spetsialiseerunud kinnisvarainvesteerimisfirma Citycon Oyj ostis Eesti ettevõtjatelt Rocca al Mare keskuse 1 miljardi krooni eest.

- 2007. aasta alguses hakkas Skanska EMV ehitama keskuse suurt juurdeehitust. Rocca al Mare juurdeehitusel järgiti nn rohelise ehituse põhimõtteid – taaskasutus, energia-säästlikkus, kodumaiste materjalide kasutus.

- Citycon Oyj algatatud arengusuunad said avalöögi 1. oktoobril 2008, kui avati Rocca al Mare keskuse esimene uuendatud osa. Esimeses laiendusosas avati Eesti suurim Prisma hüpermarket, osa uuest lastekaupade alast, raamatupood koos kohvikuga ning sisustus- ja elektroonikakauplused.

- Keskkonnahoidlikele autodele loodi keskuse sissepääsude lähedale esimesena Eestis “rohelised parkimiskohad”!

- 7. mail 2009. aastal avas uksed Rocca al Mare kaubanduskeskuse 60 kauplusega moeosa, mis oli ühtlasi keskuse laienduse teine etapp. Kohal olid kõik Eesti moekad ja ilusad ning lisaks veel supermodellid Soomest! Pärast uue osa avamist oli kaubanduskeskuses kokku 125 kauplust. Teiste seas avas uksed Briti jaemüügikett Marks & Spencer ja Baltika rõivabränd Monton.

- 2009. aasta sügisest ootas külastajaid täielikult uuenenud Rocca al Mare keskus.

- Üle 57 000 ruutmeetrilisel äripinnal paiknes 170 rentnikku. Kingakummardajad said oma kire rahuldamiseks uhke galerii, lõplikult valmis Eesti esimene kaubanduskeskuse restoranidetänav ning unikaalne lastekaupade ala, millel pole tänaseni valiku poolest võrdset.

- 13. september 2013 avati esimene Eesti H&M. Paljudel noortel kiirmoefännidel lubati öösel majas olla, et nad saaksid esimese 200 kliendi seas H&M väravatest sisse. Samas avati ka Eesti esimene Debenhamsi kaubamaja.

- Rocca al Mare keskus tõi Eestisse ainulaadse kaubagrupi põhise kaupluste paigutuse, mis aitab klientidel kaupu ja teenuseid kiiresti leida. Samuti oli unikaalne, et kõik külastajad saavad kasutada tasuta garderoobi ning autoga tulijaid ootab ligi 1300 parkimiskohta.

- 2018. aasta suveks oli Rocca al Mare keskus esimene suur kaubanduskeskus, kes joonis oma parkimisalal parkimiskohad 2,7 m laiuseks. Meie kliendid märkasid seda ning kiitsid heaks!

- Citycon on Põhjamaade kaubanduskeskuste arendaja ja kinnisvara investeerimisfirma. Koos Kristiine Keskusega omab ja haldab Citycon kokku 43 kaubanduskeskust Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ja Eestis.

Loe lugu Iso Omena kaubanduskeskusest, kus renoveerimise käigus lisandus restoranide tänav, metroojaam koos bussiterminaliga ning avalike teenuste korrus (raamatukogu, arsti vastuvõtud jms.) Selle aasta sügisel võitis keskus ka Soome parima ostukeskuse tiitli.

23 pilti