Autor: Kaubandus.ee • 17. detsember 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Edetabeli etteotsa on jõudnud valdavalt samad ettevõtted, mis aasta eest. Siiski on esikümnesse lisandunud varem uuringu põhinimekirja mitte kvalifitseerunud Orkla Eesti ning Selver. Edetabelikohta parandades on esikümnesse tõusnud veel Terve Pere Apteek, olles üks suurima tõusu teinud ettevõtetest ‒ aasta eest oldi 20. positsioonil.

Swedbank on püsinud edetabelis kõrgel kohal läbi aastate ning on paari eelneva aasta teise positsiooni vahetanud taas kõige mainekama suurettevõtte tiitli vastu. Teistest esikümne ettevõtetest on aastatagusega võrreldes edetabelikohta enam parandanud Tallink, tõustes kuuendalt kohalt teiseks,“ rääkis Kantar Emori uuringuekspert Katrin Männaste.

„Väärikas teine koht Eesti ettevõtete mainekuse edetabelis on kõigi Tallinki 7500 töötaja igapäevase töö ja tegevuse tulemus ning kahtlemata meile kõigile suur au ja tunnustus, aga ka kohustus. Kohustus viia ka edaspidi oma tegevusi ellu vääriliselt, ootusi ületades ning pürgides ikka edasi edetabeli kõrgeima tipu poole. Suur tänu kõigile, kes meie tegevust on märganud ja esile toonud, “ kommenteeris uuringu tulemusi Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene.

Suuri kukkumisi, nagu möödunud aastal näiteks HK Scani või Prisma Peremarketi puhul, sel aastal maineedetabelis pigem ei olnud. Napilt jäi esikümnest välja läinud aastal kolmandaks positsioneerunud Telia Eesti; ABB taandus teise kümne lõppu.

„Mainekuse pingerea tipus olevatele ettevõtetele on jätkuvalt iseloomulik, et nad on suhteliselt ühtlaselt kõrgelt hinnatud erinevate ühiskonnakihtide poolt, mitte ei ole populaarsed vaid kitsamalt mõne vanuserühma muu sotsiaal-demograafilise näitaja põhiselt,“ selgitas Männaste.

Kantar Emori iga-aastases Eesti suurettevõtete tuntuse ja maine uuringus reastati suurettevõtted kahe näitaja – üldise hoiaku ning tugevusindeksi ühendindeksi alusel.

Üldine positiivne suhtumine annab suurema panuse mainesse eeskätt kaubanduse ja toiduainetööstuse ettevõtete puhul, suured tööstusettevõtted kalduvad maines pigem toetuma tugevuskuvandile. Valdkonniti võrreldes püsib keskmine maineindeks kõrgeim toiduainetööstusel, järgneb kaubandus.

Metoodika: Kantar Emori korraldatud Eesti suurettevõtete tuntuse ja maine uuring toimus sel aastal 18. korda. Uuringu eesmärk on reastada erinevate valdkondade suurettevõtted üldise mainekuse alusel, tegemist ei ole brändide edetabeli koostamisega. Eesti elanikkonna hinnanguid ettevõtetele mõõdetakse kahe parameetri alusel: üldine suhtumine (mõõdetuna kümnepalliskaalal, kus 1 – "väga negatiivne" ja 10 – "väga positiivne") ja tugevusindeks (mõõdetuna kümnepalliskaalal, kus 1 – "väga nõrk" ja 10 – "väga tugev"). Ettevõtte mainekuvandis on need tegurid koos üldise usaldusväärsusega kõige olulisemad dimensioonid. Ettevõtte tugevusindeks on üheks aluseks üldisele usaldusväärsusele, loob eeldused kliendibaasi laiendamiseks ja motiveerib kliente hoidma pikemaajalist koostöösuhet ettevõtetega. Suhtumine aga annab hinnangu sellest, kui meeldivaks firmat peetakse.

Uuringus osales 2018. aasta novembris 1089 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat. Uuringusse lülitati eelmise aasta (2017. a) uuringu põhjal tuntumad ettevõtted Äripäeva Käibe TOP 500 esimese 170 ettevõtte hulgast, kokku 80 suurettevõtet.