Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kokkuostja: sügisene hinnatõus ahvatles rapsi külvama
"Üks mees pani lausa 43% külvipinnast rapsi alla, ehkki see on riskantne," märkis Ameerikas tunnistades, et Eesti põllumeestes voolab küllaltki palju mänguri verd.
Ameerikas ütles, et Baltic Agro teavitab viljakasvatajaid börsihindade muutumisest SMSiga ja sellele vastates saab sõlmida ka müügilepingu. Praegu võib niimoodi ette ära müüa pool järgmise aasta oodatavast saagist.
Eesti põllumehed kasvatavad aastas ligikaudu 900 000 tonni teravilja, millest kaks kolmandikku söödetakse sisse oma lehmadele ja sigadele. Ekspordiks läheb maksimaalselt 100 000 tonni vilja.
Viljakaubanduse kogustest oleks kasulikum vaadata pikemat aastate rida, kuna Eesti pole aastasadu olnud vilja eksportiv maa, märkis Ameerikas. "Ajaloos õpetati meile, et viimati olime Rootsi ajal nende viljasalveks. Kõik järgnevad aastasajad püüti kasvatatud vili sööta loomadele ja teenida liha ning piimaga. Nõuka ajal püüti kõigile isegi sisendada, et Eesti nisust ei saagi saia teha," selgitas ta.
"Nüüd oleme tasapisi uuesti hakanud vilja eksportima. Tegime sellega algust ligikaudu 5 aastat tagasi esimesena Eestis ning viimaste aastatel ekspordime ligikaudu 100 000 tonni vilja ja rapsi ehk ligikaudu 40 viljalaeva aastas," täpsustas Ameerikas. "Teist samapalju müüme Eesti suurematele loomakasvatajatele ehk Eksekole, Talleggile ning teistele ja tööstustele nagu Tartu Mill, Werol jne."
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
6
Euroopa Liidu kaubandusdefitsiit Hiinaga on 1 miljard eurot päevas ja see kasvab pidevalt
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
