Maarit Eerme • 24. aprill 2013
Jaga lugu:

Eesti pankade kaudu tehakse 1,2 miljonit internetiostu kuus

Eesti Panga statistika järgi tehti möödunud 11 kuu jooksul Eesti pankade kaudu kuus keskmiselt 1,2 miljonit internetiostu kogukäibega 54 miljonit eurot.

4/5 ostudest moodustasid pangalingi kaudu tehtud Eesti-sisesed maksed ning internetiostu ühe makse suurus oli keskmiselt 42 eurot.

Krediitkaardiga tasuti internetis pigem teistest riikidest tellitud kaupade ja teenuste eest ning maksti keskmiselt 235 tuhat korda kuus kogukäibega 15 miljonit eurot. Eesti-siseseid makseid oli nendest vaid kümnendik. Krediitkaardimakse keskmine suurus oli 64 eurot.

Internetiostude eest tasutakse tavaliselt kolmel viisil: kaardimaksena, internetipangas pangalingi teenust kasutades või rahakott-lahenduse (nt PayPal) abil.

Eestis on mugavad ja turvalised võimalused siseriiklike internetiostude eest tasumiseks, kasutada saab eri pankade pangalingi teenust, et algatada makse otse oma kodupanga internetipanga keskkonnas või kasutada krediitkaarti.

Turvalisuse tagamiseks küsitakse nii MasterCardi kui ka VISA kaardiga internetiostu eest maksmisel täiendavat salasõna. Piiriülese internetikaubanduse puhul on makseviisid piiratumad – levinuim võimalus on kaardimakse, aga kasutatakse ka erinevaid rahakott-lahendusi. 

Internetikaubanduse järjest populaarsemaks muutumise taustal tuleb siiski silmas pidada, et ostude eest tasumiseks pakuvad makselahendusi nii selleks litsentseeritud makseteenusepakkujad kui ka ettevõtteid, kel vastavat litsentsi pole. Litsentsi omavate ettevõtete üle teostab Eestis järelevalvet finantsinspektsioon, kelle kodulehelt on võimalik kontrollida, kas makselahendust pakkuv ettevõte omab tegevusluba.

Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt on vaid harvadel juhtudel internetikaubanduse kasutajate probleemiks isikuandmete, pangakaardi andmete või internetipanga paroolide kuritarvitamine. Internetist ostjate peamised murekohad on pigem kauba ja raha tagastamise keerukus, kauba kohaletoimetamise probleemid ja veebilehel kirjeldatud kauba mittevastavus tegelikkusele. Lisaks näitas uuring, et inimeste teadlikkus oma õigustest internetist ostmisel on väike.

Alates 2015. aasta veebruarist peaksid olema rakendatud Euroopa Keskpanga soovitused makseteenuste pakkujatele, mille eesmärk on suurendada internetimaksete turvalisust Euroopas ja tõsta tarbijate teadlikkust. Makseteenuste pakkujate (pangad, makseasutused ja e-raha asutused) kaudu avaldavad nõuded mõju ka internetis tooteid või teenuseid müüvatele ettevõtetele.

Statistikaameti andmetel kasutas 2012. aastal internetikaubandust ligi viiendik Eesti elanikest. 2012. aasta jooksul suurenes Eestis internetist ostjate arv 11% võrra: lisandus 24 tuhat internetikaubanduse kasutajat.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Enimloetud
Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884maarit@kaubandus.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt