Eesti pankade kaudu tehakse 1,2 miljonit internetiostu kuus

Eestis on mugavad ja turvalised võimalused siseriiklike internetiostude eest tasumiseks, kasutada saab eri pankade pangalingi teenust, et algatada makse otse oma kodupanga internetipanga keskkonnas või kasutada krediitkaarti.

Turvalisuse tagamiseks küsitakse nii MasterCardi kui ka VISA kaardiga internetiostu eest maksmisel täiendavat salasõna. Piiriülese internetikaubanduse puhul on makseviisid piiratumad – levinuim võimalus on kaardimakse, aga kasutatakse ka erinevaid rahakott-lahendusi. 

Internetikaubanduse järjest populaarsemaks muutumise taustal tuleb siiski silmas pidada, et ostude eest tasumiseks pakuvad makselahendusi nii selleks litsentseeritud makseteenusepakkujad kui ka ettevõtteid, kel vastavat litsentsi pole. Litsentsi omavate ettevõtete üle teostab Eestis järelevalvet finantsinspektsioon, kelle kodulehelt on võimalik kontrollida, kas makselahendust pakkuv ettevõte omab tegevusluba.

Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt on vaid harvadel juhtudel internetikaubanduse kasutajate probleemiks isikuandmete, pangakaardi andmete või internetipanga paroolide kuritarvitamine. Internetist ostjate peamised murekohad on pigem kauba ja raha tagastamise keerukus, kauba kohaletoimetamise probleemid ja veebilehel kirjeldatud kauba mittevastavus tegelikkusele. Lisaks näitas uuring, et inimeste teadlikkus oma õigustest internetist ostmisel on väike.

Alates 2015. aasta veebruarist peaksid olema rakendatud Euroopa Keskpanga soovitused makseteenuste pakkujatele, mille eesmärk on suurendada internetimaksete turvalisust Euroopas ja tõsta tarbijate teadlikkust. Makseteenuste pakkujate (pangad, makseasutused ja e-raha asutused) kaudu avaldavad nõuded mõju ka internetis tooteid või teenuseid müüvatele ettevõtetele.

Statistikaameti andmetel kasutas 2012. aastal internetikaubandust ligi viiendik Eesti elanikest. 2012. aasta jooksul suurenes Eestis internetist ostjate arv 11% võrra: lisandus 24 tuhat internetikaubanduse kasutajat.