Tarbimine on kiirest palgakasvust hoolimata mõõdukas

Kiire majanduskasv on toonud kaasa suurema nõudluse tööjõu järele. Samas rakendamata tööjõuressurssi on turul järjest vähem. Tööjõupuudus süveneb, kuna töökäsi vajatakse rohkem, kui neid on turul pakkuda. Seetõttu püsib palgakasv kiire ka edaspidi. 2018. aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7% ja 2019. aastal umbes 6%.

Palgakasvu toetab ka alampalga tõus ning erinevad lisatasud. Preemiad moodustasid teises kvartalis tasust olulise osa kaubanduses, kinnisvaras, finants- ja IT valdkonnas.

Palgatöötajate reaalne ostujõud tõusis esimesel poolaastal aastatagusega võrreldes umbes kümnendiku võrra. Nii kiiret ostujõu kasvu nägime viimati eelmise majandusbuumi ajal. Netopalka kergitas lisaks hoogsale brutopalga kasvule tulumaksureform. Maksuameti andmed erinevate palgagruppide kohta aasta esimesel poolel näitavad, et tulumaksureform võis alandada brutopalga kasvu madalamatel palgatasemetel (kes maksureformist võitsid) ja kiirendada brutopalga kasvu neil, kes reformist kaotasid.

Sotsiaalsiirete tõus ja kiire palgakasv on tugevdanud majapidamiste finantsseisu. Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on parem kui iial varem, ületades oluliselt eelmise majandusbuumi aegset taset (Konjunktuuriinstituudi andmed). Üle poolte peredest suudavad Konjunktuuriinstituudi andmetel säästa.

Aastaga kümnendiku võrra kerkinud reaalpalk jaemüügi numbrites ei avaldu. Jaemüügi maht oli esimesel poolaastal umbes samal tasemel kui aasta tagasi. Välismaal tehtud ostud kasvavad samuti tagasihoidlikult – Eesti Panga andmetel kulutasid Eesti turistid välismaal teises kvartalis vaid 10 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Tagasihoidlikul tarbimisel on ilmselt mitu põhjust: hinnatõus, suurem säästmine ja konservatiivne maksuvaba tulu arvestus. Viimane võib tähendada tarbimise hoogustumist järgmisel aastal.

Tarbimise kasv paistab tagasihoidlik ka pikemas perspektiivis. Kui hinnatõusuga korrigeeritud netopalk on eelmise majandustsükli tipuga võrreldes kasvanud ligi poole võrra, siis majapidamiste tarbimise maht on Statistikaameti andmetel umbes sama kui üksteist aastat tagasi.