Kaubandus.ee  • 20. detsember 2018
Jaga lugu:

12 olulist seadusemuudatust kaupmeeste jaoks

Kaubanduskoda koostas ülevaate kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2019. Kokku jõustub uue aasta esimesel päeval rohkem kui 250 õigusakti. Toome siinkohal välja need, mis on kaupmeeste jaoks olulised.

Foto: Pixabay.com

Leevendatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid

Uuest aastast jõustub arvukalt muudatusi töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning muudes selle valdkonna õigusaktides. Paljud muudatused on ettevõtjatele soodsad. Näiteks ei pea tööandja edaspidi enam teavitama tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest.

Lisaks pikendatakse kaubanduskoja ettepanekul töötaja esmasesse tervisekontrolli saatmise tähtaega. Kui täna tuleb töötaja suunata tervisekontrolli tööle asumise esimesel kuul, siis edaspidi tuleb seda teha katseaja jooksul. Teatud ohutegurite (bioloogilised ohud, kantserogeenid, plii ja selle ühendid, asbestitolm) esinemisel tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet. Samuti tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne öötööle asumist.

Uuest aastast lihtsustatakse kaubanduskoja ettepanekul ka töötajate juhendamisega seonduvaid nõudeid. Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.

Tööandjale lihtsustub ka kergete tööõnnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust (nt torked, pindmised sisselõiked). Tööandja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral.

Kaubanduskoja soovitusel lisatakse seadusesse ka põhimõte, et töötajal ja tööandjal on võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine ja töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine. Töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei ole.

Uuest aastast suurenevad trahvid töötervishoiu ja tööohutuse reeglite rikkumise eest. Nende nõuete rikkumise korral on tööinspektsioonil õigus määrata kuni 32 000 euro suurune trahv.

Vaata lisaks: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Töötamise registrisse tuleb kanda tööaja määr

Alates 1. jaanuarist tuleb tööandjal sisestada töötamise registrisse iga töötaja tööaja määr. See kohustus kehtib vaid töölepingu alusel töötavate inimeste osas. Juhatuse ja nõukogu liikmete ning käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötavate inimeste puhul ei ole vaja tööaja määra registrisse sisestada. Muudatuse tulemusena ei pea tööandja esitama enam TSD lisal 1 töötaja tööaja määra.

Kui tööandja on kandnud töötaja enne 1. jaanuari 2019 töötamise registrisse, siis ei pea tööaja määra sisestama. Need andmed võetakse automaatselt TSD lisalt 1. Kui kanne tehakse töötamise registrisse uue aasta esimesel päeval või hiljem, tuleb sisestada ka tööaja määr.

Algselt sooviti uuest aastast panna tööandjatele ka kohustus lisada töötamise registrisse iga töötaja ametikoht ja töökoha aadress, kuid selle kohustuse jõustumine lükati edasi 1. juuniks 2019. Kui töötaja on kantud registrisse enne 1. juunit 2019, tuleb tema ametikoht ja töökoha aadress kanda registrisse hiljemalt 30. juuniks 2019.

Hetkel saab ametikohta ja töökoha aadressi sisestada töötamise registrisse vabatahtlikkuse alusel.

Vaata lisaks: Maksukohustuslaste registri põhimäärus

Gaasiaktsiis suureneb

1. jaanuarist tõstetakse maagaasi ja vedelgaasi aktsiisi 25 protsenti. Lisaks suureneb tubakaaktsiis 10 protsendi võrra. Diislikütuse ja bensiiniaktsiisi uuest aastast ei tõsteta. Algselt pidi aasta algusest 10 protsenti suurenema ka alkoholiaktsiis, kuid detsembris otsustas riigikogu alkoholi aktsiisitõusu ära jätta.

Vaata lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Miinimumpalk tõuseb 540 euroni

Miinimumpalk on alates 1. jaanuarist 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot. 2018. aastal olid need vastavalt 500 eurot ja 2,97 eurot.

Vaata lisaks: Töötasu alammäära kehtestamine

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 165 euroni kuus

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2019. aastast 500 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 165 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla miinimumpalga. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 155,10 euro asemel 165 eurot, et saada ravikindlustust.

Müügikohas ei või anda tasuta kilekotte

31. detsembril jõustub pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt ei või pakendiettevõtja müügikohas anda inimestele tasuta õhukesi kilekotte (plastkandekott, mis on õhem kui 50 mikronit). Erandina võib kilekotte tasuta anda, kui see on vajalik hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks. Muudatus ei mõjuta e-kaubandust.

Vaata lisaks: Pakendiseadus

Tegelikult juhilt saab maksuvõlga sisse nõuda

Jõustuvad mitmed olulised muudatused maksukorralduse seaduses. Näiteks saab maksuvõlga nõudma hakata peale juhatuse liikme, tegevjuhi ja vara valitseja ka äriühingu tegelikult juhilt, kes on oma tegevusega põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla. Kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need maksukontrolliks. Maksuhaldur saab õiguse väljastada teatud haldusakte automaatselt, näiteks maksuvõla ajatamise otsuse.

Vaata lisaks: Maksukorralduse seadus

Muutub elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise kord

Uuest aastast on võimalik elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse pakkumisega tegeleval ettevõtjal käsitleda teises liikmesriigis elavale lõpptarbijale osutatud teenuste käibe tekkimise kohana Eestit, kui piiriüleselt osutavate teenuste käive ei ületa aastas 10 000 eurot. Näiteks kui Eesti ettevõtja müüb Saksamaal asuvatele lõpptarbijatele teenuseid alla 10 000 euro väärtuses aastas, siis on ettevõtjal õigus kogu selline piiriülene käive deklareerida Eestis oma käibedeklaratsioonil kui Eesti siseriiklik käive. Sellisel juhul saab Eesti ettevõtja koostada arve Saksamaa tarbijale lähtudes Eesti arve esitamise reeglitest.

Kui nimetatud teenuste piiriülene käive ületab kalendriaastas 10 000 euro piiri, on edasiste teenuste puhul käibe toimumise kohaks tarbimise liikmesriik ning ettevõtja on kohustatud registreerima end igas tarbimise liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või rakendama teises liikmesriigis tekkiva maksukohustuse täitmiseks erikorda. Sellist lahendust on ettevõtjatel võimalik vabatahtlikult rakendada ka juhul, kui piiriülene käive jääb aastas alla 10 000 euro.

Vaata lisaks: Käibemaksuseadus

Muutuvad vautšeritega seonduvad käibemaksustamise reeglid

Käibemaksuseadusesse lisatakse vautšeri mõiste, kusjuures eristatakse üheotstarbelist ja mitmeotstarbelist vautšerit. Kui vautšeri väljastamisel on teada kauba või teenuse käibe tekkimise koht ja käibemaksusumma, on tegemist üheotstarbelise vautšeriga. Näiteks toitlustusasutuse vautšer, mis võimaldab tasuda toidu eest konkreetses restoranis. Kui need andmed ei ole vautseri väljastamisel teada, on tegemist mitmeotstarbelise vautšeriga.

Uuest aastast muutub üheotstarbelise vautšeri käibe tekkimise aeg. Muudatuse kohaselt tekib käive vautšeri väljastamisel senise vautšeri eest kauba üleandmise või teenuse osutamise asemel. Mitmeotstarbelise vautšeri alusel arvestatakse käibemaks ka edaspidi selle vautšeriga seotud kauba üleandmisel või teenuse osutamisel.

Muudatusi kohaldatakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.

Vaata lisaks: Käibemaksuseadus

Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud tõusevad

1. jaanuarist tõstetakse toidu- ja veterinaarjärelevalve eest võetava tunnitasu määra praeguselt 11,5 eurolt 12,3 euroni. Tõusu põhjuseks on veterinaar- ja toiduameti ametnike palgatõus 8 protsenti ning majandamiskulude kasv. Tasu tõstmine mõjutab ca 8100 ettevõtjat.

Vaata lisaks: Toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr

Kehtima hakkab uus mõõteseadus

Uus mõõteseadus vähendab varasemaid piiranguid mõõteseadmetele ja vähendab teatud dokumentatsiooni säilitamise kohustust. Lisaks lubab uuendatud seadus pädevatel mõõtjatel edaspidi kasutada mõõtmiseks ka seadmeid, mille taatlus või jälgitav kalibreerimine ei ole võimalik, nagu näiteks GPS-seadmeid.

Eri valdkondades on vajadus korraldada mõõtmisi vastavalt sektori iseloomule ja eripäradele, mistõttu muutuvad mõõtmistulemuse jälgitavuse nõuded paindlikumaks.

Mõõteseaduses muutuvad ka nõuded kinnispakkide kontrollimise dokumentatsioonile. Kinnispakk on ühesuguse kogusega pakendatud toode, näiteks 1-kilone suhkrupakk. Edaspidi ei pea dokumente omama enam kõik pakendajad ja importijad, vaid see on kohustuslik üksnes sertifitseeritud kinnispaki käitlejatele ning dokumentide säilitamise aeg lüheneb kahelt aastalt ühe aastani.

Vaata lisaks: Uus mõõteseadus

Jõustub uus isikuandmete kaitse seadus

15. jaanuaril jõustub isikuandmete kaitse seadus, millest jäetakse välja need reeglid, mis sisalduvad ELi andmekaitse üldmääruses. Eelnõu puudutab ettevõtjaid nende sätete osas, mis ELi andmekaitse üldmääruses on riigi otsustada jäetud.

Alla 13-aastase puhul on isikuandmete töötlemiseks vajalik lapse seadusliku esindaja nõusolek. Isikuandmete töötlemise rikkumise või muu sarnase rikkumise korral on võimalik andmekaitse inspektsioonil määrata rahatrahvi kuni 20 miljonit eurot või kuni 4 % ettevõtte eelmise majandusaasta käibest.

Vaata lisaks: Isikuandmete kaitse seadus

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Enimloetud
Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884maarit@kaubandus.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee