Autor: Äripäev • 26. august 2019

Järgmise aasta aprillis jõuab lõpule viis aastat kestnud apteegireform, mille järel saavad Eestis apteeke pidada üksnes proviisorid. "Praegu kuulub enamik apteeke veel ravimite hulgimüüjatele, kuid reform muudab apteegiteenuse ravimite hulgimüüjate ärihuvidest sõltumatuks. Mõistagi peab inimeste jaoks olema ravimite kättesaadavus tagatud üle kogu Eesti,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Eesti Uuringukeskuse uuringust selgub, et üle kolmveerandi (77%) Eesti elanikest ootavad, et apteegid oleksid oma tegevuses (nt ravimite valik ja kaupade paigutus apteegis, toodete reklaam) sõltumatud ravimite hulgimüüjate ärihuvidest.

„See näitab, et inimeste jaoks ei ole apteek tavaline kauplus, vaid tervishoiusüsteemi oluline osa,“ ütles Kiik. „Sõltumatu ja eeskätt patsiendi vajadustest lähtuv raviminõustamine aitab parandada nii arsti määratud ravi järgimist kui ravi järjepidevust. Õppinud proviisoritel on selles võtmeroll," toonitas Kiik.

Proviisorite sõltumatust ei pidanud oluliseks vaid 6% vastanutest. 96% küsitletutest leidis, et apteeker peab oma tegevuses lähtuma eeskätt patsiendi vajadustest nagu raviminõustamine ja vajalike ravimite kättesaadavuse tagamine.

Uuringust selgus, et ligi 60% Eesti elanike hinnangul asub nende elu- või töökohast ühistranspordiga või jalgsi liikudes kuni 15 minuti kaugusel üks kuni kolm apteeki ning neljandiku eestimaalaste elu- või töökoha läheduses on neid isegi rohkem. Mitte ühtegi apteeki pole veerandtunnise teekonna kaugusel 14% Eesti elanikel, sh ligi 50% väiksemates maa-asulates elavatel Eesti inimestel.

Loe pikemalt Äripäevast.