Autor: Maarit Eerme • 11. september 2019

„Baltikumi turg on tervikuna kasvanud üle 8% ning see annab meile julguse areneda sellel turul. Tarbijad tahavad saada kõike, igal ajal ja igas asukohas,“ rääkis Rimi Baltikumi tegevjuht Edgars Sesemann. Ta lisas, et tarbijad soovivad tervislikke toiduaineid, lihtsaid lahendusi ning laia valikut.

Kliendiküsitlusest lähtuvalt on Rimi Baltic pannud kirja ka uue strateegia, mis keskendub funktsionaalsusele, kliendi isiklikule kasule ning kollektiivsele kasule ehk siis keskkonnale.

Funktsionaalsus: Oluline on hoida kauplusi klientidele lähedal. Pakkuda klientidele suurt sortimenti ja taskukohaseid hindu. Digitaalsete lahenduste arendamine ja kasutuselevõtt.

Isiklik kasu: Soovitada tarbijatele rohkem tervislikku toitu. Sortimendi arendamine vastavalt sellele.

Kollektiivne kasu: Oluline on keskenduda keskkonnale ning vähendada plastiku kasutamist. Taaskasutada ning töödelda pakendeid ümber.

Sesemann ütles, et suured muutused algavad väikestest sammudest. „Sedasi tegutseme ka Rimis ja aitame klientidel ka neid teha, et nad teeksid targemaid valikuid.“

Elukvaliteet

Ühe strateegia osana on fookus pandud tervislikule eluviisile ning kvaliteetsele toidule. Rimi Leedu juht Giedrius Bandzevicus rääkis, et tervislik toit ei tohiks olla kallis ning nad soovivad üle Baltikumi hoida seda mõistliku hinna juures. „Tervislikumad valikud ei tohiks tähendada suuremad väljaminekut.“

Rimi jätkab üle Baltikumi ka aktiivselt koostööd erinevate spordiorganisatsioonidega, kellega neil on täna väga hea koostöö.

„Täna on Rimi sortimendis üle Baltikumi üle 100 000 unikaalse toote ning eelmisel aastal tulime välja oma kvaliteedi standardiga Good Life, mille toodetes on vähem suhkrut, soola, rasva. Need tooted vastavad kõrgetele kvaliteedistandartidele,“ ütles Bandzecius. Rimi kauplustes on 3000 Good Life märgistusega toote.

Rimi Leedu juhi sõnul on neil teine suur eesmärk suurendada kõikides Baltikumi kauplustes kohaliku toodete müüki kaupluses. „74% värske toidu kategooriast on juba praegu kohalike tootjate oma.“ Ta lisas, et omakaubamärgitoodetest on samuti 70% on toodetud Baltikumis.

„Kohalikul kaubal on paar sellist eelist, mille vastu kuidagi ei saa. Üks neist on lühike tarneahel, mis tagab kauba kõrge kvaliteedi. Otse põllult kaup on alati värskeim. Teine kohaliku toidu eelis on harjumuspärane maitse, mida alati eelistatakse võõramaisele,“ kommenteeris Rimi Eesti juht Vaido Padumäe.

„Meie suurim fookus on kindlustada toodete kõrge kvaliteet. Hoolime, et meie tooted, mida müüme vastaksid kõrgetele standarditele,“ ütles Bandzecius.

Roheline mõtlemine

Juba väljaöeldud lubadustest toob Rimi Eesti juht esile lubaduse saada aastaks 2020 kliimaneutraalseks ettevõtteks, aastaks 2025 vähendada toidu raiskamist poole võrra ning samuti loobutakse 2025. aastal puurikanade munade müügist.

„Rimi on alati julgustanud nii töötajaid kui poekülastajaid tegema keskkonnasõbralikke valikuid ja olema vastutustundlikud meid ümbritseva suhtes,“ rääkis Padumäe. „Võitleme kilekottide vastu ja selle poolt, et inimesed kasutaksid lahtise toidu ostmisel oma karpi. Tahame tõsta klientide teadlikkust ning kliendid omakorda saavad kaasa aidata sellele, et aina rohkem inimesi poodleks kilekotivabalt. Järgmisel aastal on plaani võetud, et Rimist ei saa enam tasuta mitte ühtegi kilekotti. Tutvustame edaspidi veel rohkem keskkonnasõbralikke pakendeid ja pakendamisviise, vähendame toidu raiskamist ning CO2 emissiooni.

Täna on ettevõte investeerinud sellesse, et vahetada välja kauplustes külmikud ja valgustuse samuti kasutatakse rohelist energiat. „Et olla keskkonnasäästlikum on tarvis investeerida, kuid see aitab pikemas perspektiivis kulusid kokku hoida,“ sõnas Padumäe. Ta lisas, et pooled nende kauplused töötavad uuel energial ning CO2 jalajälge on nad projekti alguses kuni tänaseni juba vähendanud 70%.

„Oluline on leida lahendusi, mis on keskkonnale hea ja jätkusuutlik. Samas peame hoidma ka toodete kvaliteeti ja teenuse taset,“ ütles Rimi Eesti juht.

Ostukogemuse parandamine

Tarbijad otsivad teistsugust ostukogemust kui enne, kuna inimestel on kiire ning nende elustiil on muutunud dünaamilisemaks. „Tarbijad soovivad saada suuremat valikut, kuid soovitakse ikkagi vanu lemmikuid aga ollakse valmis avastama ka uusi põnevaid tooteid,“ sõnas Rimi Läti juht Valdis Turlais.

Rimil on plaanis arendada Baltikumis Express kaupluste formaati. Kui täna on Baltikumi üleselt 19 seesugust kauplust, siis 2023 aastaks soovitakse jõuda 50 kaupluseni.

Turlais ütles, et kõige suurem väljakutse uute projektide puhul on üle Baltikumi tööjõud. „Meie jaoks on olulised kõik inimesed ning usume meeskonna mitmekesisusele, kus kõikidel on võimalik leida enda jaoks sobiv teema.“

Digitaalne innovatsioon

„Üheks esimeseks prioriteediks saab Rimi jaoks olema järgmistel aastatel digitaalne innovatsioon ja tõhusamad tehnilised lahendused. Oleme pikalt töötanud oma e-poe lansseerimisega ning juba oktoobris alustab tööd Läti Rimi e-pood. Eestis tahame e-poe avada 2020. aasta kevadel,“ ütles Rimi Eesti juht.

Viimase kolme aasta jooksul on Rimi Baltikumis investeerinud 7,7 miljonit digitaalse kogemuse arendamisesse. Peamiselt on investeeritud käsiskänneritesse, mobiili äppi, iseteeninduskassadesse, elektroonilistesse hinnasiltidesse, digitaalsesse kliendikaarti. „Värske statistika kohaselt kasutab täna keskmiselt 40% Rimi Eesti klientidest iseteeninduskassat,“ ütles Padumäe.

Padumäe lisas, et digimaailma võimalustest on tänapäeval väga palju kasu nii kaupmehele kui poetöötajaile. Ühe näitena toob ta elektroonilised hinnasildid, mis hoiavad tohutult kokku töötajate aega. „Taolised hinnasildid on kasutusel juba mitme Rimi hüperi puu-ja köögivilja ning kosmeetikaosakondades. Klientide jaoks aga laiendame käsiskännerite ja iseteeninduskassade hulka ning täiustame Minu Rimi äppi. Samuti on klientidel võimalik kasutada Rimi kliendikaarti mobiilselt,“ lausus Padumäe.