Jungent: Koostöös jaekettidega saaks olla veelgi efektiivsem
Jungent Estonia tegevdirektor Mart Liibert ütles, et koostöös jaekettidega on kõige suuremad probleemid just seoses laoseisude planeerimisega. Kogemuse pealt suudame efektiivselt seda juhtida, aga koostöös saaks velgi paremini seda teha.
„Täna tuleb jaekettide poolt infot liiga vähe, et tarneahela kulusid optimeerida,“ ütles Liibert
Loe intervjuud Jungent Estonia tegevdirektori Mart Liibertiga, mis ta andis Äripäeva TOPi raadiosaates:
Kuidas Jungentil hetkel läheb?
Jungentil läheb hästi, aga alati võiks paremini minna. Kui võtta eelmise majandusaasta tulemused (Jungenti majandusaasta 1. juuli – 30. juuni), siis jäime oodatule pisut alla. Suutsime küll käivet kasvatada 1% ning kasumlikkust pisut rohkem. Jäime oma plaanile pisut alla, kuna plaan oli vähemalt 5% kasvada.
Sellelt aastalt ootame 7-10% kasvu, kuid tegelikult sooviks igal aastal näha kahekohalist kasvunumbrit. Selle tulemuse saavutamiseks teeme mitmeid tegevusi. Otsime uusi partnereid, kelle tooteid esindada, ning kasvatame olemasolevat portfelli koostöös meie tarnijatega. Kõik need tegevused toimuvad läbi turundustegevuse ja koostöö jaekettidega.
Tänaseks on meil käibekasvu osas juba kaks uut tarnijat lisandunud ja ilmselt lisandub veel siin Eestis.
Millises kolmes riigis on kõige raskem seis?
Kui vaadata puhtalt majandustulemusi, siis Eesti tulemused on meil kõige paremad. Lätis oleme teinud palju muudatusi ja muutnud ka portfelli. Oleme saanud liikuma selles suunas nagu soovime. Leedus oleme aktiivselt tegutsenud lühikest aega ning seal on ka praegu kõige raskem, kuid ka võimalused kõige suuremad ja kasvupotentsiaal kõige suurem.
Vaatame ka põhja poole. Soomes oleme täna esindatud Eviani veega ja mõtleme, kuidas enda tooteportfelli seal suurendada. See on päris keeruline ettevõtmine. Vaatame seda turgu pikaajaliselt. Baltikum annab hea baasi sinnapoole liikumiseks. Meil on logistiliselt võimalik kasutada siinseid ladusid ja lahendusi, et kaupa sinna tarnida.
Kui lihtne on tooteportfelli laiendada?
Ei ole lihtne, kuna suurem osa tugevaid liiderbrände on juba esindatud ning nende pärast käib kibe võitlus kohalikel turgudel. Täna on meie koduturg Baltikum, mitte ainult Eesti.
Milline on olukord kogu toidu- ja esmatarbekaupade hulgiturul?
Kindlasti on olukord keeruline, kuna surve kasvab mõlemalt poolt. Tarnijate poolne surve, mis sunnib efektiivsusele ja leidma logistikas veelgi paremaid lahendusi. Kuid ka jaekaubanduse poole pealt on süvenev konkurents nii jaekettide endi vahel kui ka nendes esindatavate brändide vahel.
Millesse planeerite lähemal ajal investeerida?
Kindlasti IT-lahendustesse, et läbi selle olla efektiivsem. Kuid investeerime ka tarneahelasse, mis on ka ITga seotud. Need on peamised kohad, kus näeme võitu.
Kuidas plaanite oma tarneahelat efektiivsemaks muuta?
Üks on see, mida saame teha sisemiselt. Vaadata koos tarnjatega üle protsesse ja leida paremaid lahendusi. Teine osa on see, kui palju on meil reservi koostöös jaekaupmeestega. Mulle tundub, et selles osas on veel vähe tehtud koostööd, kuidas kulusid alla viia ja mis on selle jaoks parim lahendus.
Mis on koostöös jaekettidega kõige suuremad probleemid?
Kõige suuremad probleemid on seoses laoseisude planeerimisega. Täna tuleb seda infot sealtpoolt liiga vähe, et tarneahela kulusid optimeerida. Pigem jääb risk hulgikaupmehe kanda.
Kogemuse pealt suudame efektiivselt juhtida, aga koostöös saaks veelgi paremini seda teha.
Kui tihti te jaekaupmeestega ühise laua taha istute ja arutate probleeme ning proovite lahendusi leida?
Töö käib igapäevaselt tasandil, kui toimub sisseostu planeerimine ja kampaaniategevused. Kampaaniategevus on see, mis mõjutab kõige enam prognoosimist.
Kindlasti tuleb kauba väljapanekutega kauplustes tegeleda, kuid jaekaupmehed teevad siin ka palju juba ise ära. Jae poolelt on probleemiks tööjõu vähesus ning meil tuleb seetõttu rohkem tähelepanu pöörata kampaaniatele ja nende väljapanekutele.
Kui suurt survet te palkade tõstmiseks tunnete?
Palkade kasvule on kindlasti surve, sest võitlus käib paremate talentide pärast ka selles valdkonnas. Inimsuhted, kogemused ja turu tundmine on päris väärtuslik ja aitab saavutada ka häid tulemusi.
Kas on raske häid töötajaid leida?
Ei saa öelda, et oleks väga raske leida ning meil ei ole ka väga suurt probleemi pidevate personali muutustega. Inimesed, kes meil töötavad, on siin olnud valdavalt pikemat aega. Kindlasti toimub ka muutusi ja värsket verd lisandub pidevalt.
Kuidas näete kogu majanduse mõju kaubandusele?
Kui majanduses toimuvad muutused, siis see peegeldub ka kaubanduses. Meie õnneks oleme toidu- ja esmatarbekaupade valdkonnas, kus mõju on väiksem ja majanduse jahtudes on tarbijad ikka sunnitud neid tooteid tarbima.
Teisalt on selle riskivabaduse hinnaks madalamad marginaalid ja madalam kasumlikkus ehk kriis mõjutab meie kasumlikkust.
Kui palju erinevad Eesti-Läti-Leedu tarbimisharjumused?
Eesti inimene on rohkem bränditundlik ja eelistab tuntuid brände. Samuti on ta võib olla vähem hinnatundlik. Leedu on pigem hinnatundlik ja brändi mõju pole nii oluline ja Läti on seal kuskil vahepeal.
Hulgikaubanduses on toimunud mitmeid koondumisi ja üleostmisi. Kas keegi on teil ka silmapiiril?
Kui oleks, siis ei saaks ka öelda, aga kindlasti hoiame silmad lahti ja jälgime, mis turul toimub. Oleme valmis protsessides kaasa lööma, kui see tundub huvitav ja mõistlik.
Eks meilegi ole mitmeid ettepanekuid tehtud.
Jaekettide-tootjate-hulgikaupmeeste ühisseminar "Kuidas pakkuda jaeketis tarbijatele õiget kaupa õigel ajal?"
17. märts 2020
T1 Mall of Tallinna Cinamon kinos.
Seminar keskendub tarbijatele, trendidele ja kaupade tagastamisele ning kaubakoguste planeerimisele.
Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.
Kaubandus.ee toetajad:
