Autor: Berit Heinmets • 31. mai 2022

Meie tegevuse mõju Põhjamaades ja Baltikumis on ääretult mitmekülgne. Mõjutame otseselt seda, mida inimesed tarbivad ning kuidas nad seda teevad – see hõlmab koostööd tootjatega, tooraine valikut, energiakasutust, prügi sorteerimist ja pakendite kasutust, rolli ühiskonnas. Strateegia, mis meie tegevust ühendab, on nõudlik ja me teeme sellel teekonnal alles esimesi samme. Näeme juba praegu, et nii meil kui ka Eesti jaekaubandusäril laiemalt on see teekond kestlikkuse parandamiseks pikk ning kus suurima panuse asjade paremuse poole liigutamiseks saame anda kõik koos. See tähendab koostööd nii mugavus- ja jaekettidel omavahel kui ka riigiga, aga ühiskonna kaasamist ka selle kõige laiemas mõistes.

Oleme võtnud ambitsioonika eesmärgi, et 2030. aastaks on meie ärimudel täielikult kliimaneutraalne. Suures plaanis keskendume järgmistele mõjualadele: tegevuses tekkiva CO2 heitmete hulk ja energiakasutus, tootevalik, mis lähtuks kliima sõbralikest põhimõtetest. Oleme juba aastaid omajagu teinud, et oma tegevuse mõju paremuse poole kujundada, ent nõudlike eesmärkide saavutamisel on kahtlemata vajalik, et otsused tugineks asja- ja ajakohasel infol. See tähendab – kui palju me kasutame energiat, millised on suurimad ressursi“röövlid” ning kui palju tekitab meie tegevus heiteid, millised on meie tarneahelad ja koostööd partneritega, kuidas sorteerime prügi, kui palju seda tekib. Kõik need küsimused on täna olulised.

Me ei saa muuta oma põhiäri, aga saame kujundada, kuidas seda teeme

Inglise keeles on tore ütlemine – the devil is in details ehk kurat on peidus pisiasjades. Nõnda näikse olevat ka ettevõtluses ning Reitanis oleme juba mõnele kuratlikule detailile jälile saanud. Oleme leidnud lihtsaid kokkuhoiu võimalusi lülitades ööseks taimerite abil välja need seadmed, mis seda võimaldavad. Näiliselt väike asi, ent võttes arvesse, et meil on üle Eesti sadakond R-Kioski väikepoodi ning Caffeine’i kohvikut, on see mõju päris suur.

On justkui elementaarseks saanud, et uute seadmete valikul on oluliseks komponendiks ka selle loodussõbralikkus. Samamoodi korduskasutame võimalusel poodide ja kohvikute inventari. Samuti paigaldame energia tarbimise kaardistamiseks kauglugerid, et saada täpset infot meie elektritarbimisest ja lisaks otsime koostöös Enefitiga võimalusi, kuidas oma elektrienergiat roheliseks muuta. See ei ole alati lihtne, sest paljud meie kohvikud ja poed asuvad rendipindadel. Kõik see on alles algus ning kahtlemata on ambitsioonikate eesmärkideni jõudmiseks üksjagu veel teha.

Ei saa salata, et meie äri ühed suurimad väljakutsed on pakendid ning toiduraiskamine, aga ka laiemalt kogu toiduvalik. Alustame viimasest. Üks suurimaid atmosfääri soojendavate kasvuhoonegaaside tootjaid on põllumajandus ning sealhulgas loomakasvatus.

Statistika kõneleb, et eestlased tarbivad aastas ligikaudu 75 kg liha, millest 40 kg on sealiha ja 10 kg veiseliha, ülejäänu moodustab linnuliha. Seda näeme ka meie klientide ostukäitumisest. Inimese toitumisharjumused ei muutu üleöö ning meie peame ärina suutma leida tasakaalu inimeste soovide ja selle vahel, mis on pikas perspektiivis hea ka järeltulevatele põlvedele. Meie toiduvalik on juba täna väga mitmekesine ja see trend kasvab. Üha enam leiab inimene ka meie brändide valikust taimseid ja tervislikke alternatiive. Me oleme siiski mugavuskaubanduses ning kestlikud valikud peavad tarbijale olema eelkõige just seda – mugavad.

Mugavusega kaasnevad ka ühekordsed pakendid ja probleemid prügi sorteerimisega. Näiteks nõuab Euroopa Liidu direktiiv, et kõik liikmesriigid vähendaksid kaasa müüdavate ühekordsete pakendite tarbimist. Siin peaksid just ettevõtted ise initsiatiivi haarama, kuid puudu võib jääda oskustest ja teadmistest, aga ka tugisüsteemidest nende muutuste rakendamisel. Samas on hea meel, et need arutelud on aktiivsed ja ettevõtted ühes riigiga lahendusi püüavad leida. Alustasime möödunud aastal koostööd ettevõttega Ringo, mis aitab meil vähendada ühekordsete pakendite prügi. Selliseid koostöösid on vaja rakendada aga palju ulatuslikumalt.

Teiseks teemaks on prügi sorteerimine ning toiduraiskamine, mille vähendamiseks tahame tulevikus laiendada koostööd Toidupanga- ja Toidukappidega ning alustada koostööd Rescue Clubiga, et kutsuda inimesi üles toitu päästma. Lisaks oma poodides ja kohvikutes teeme läheneva tähtajaga toidule alati 50% allahindlust, et inimesed saaksid hea söögi soodsama hinnaga ning see ei jõuaks prügisse. Eestis on tegelikult erinevaid võimalusi palju – meil on nii ägedaid iduettevõtteid, kes tõesti näevad suurt pilti, saavad ja oskavad ettevõtteid aidata. Kõike ei ole vaja ega peagi ise tegema ja oskama.

Me ei saa muuta oma äri põhiiseloomu – oleme mugavusäris ja pakume mitmekülgset kaubavalikut kõigile. Ent kestlikkumaks saame oma äri kujundada küll. Usume, et ühiskonnas muutuse toimumise keskmes on kommunikatsioon. Kuidas ja mida räägime ettevõtte sees, aga ka kliendi, riigi ja, partneritega, Kas inimesed mõistavad, miks ja kuidas need muutused toimuvad? Kui klient saab aru, mida ja miks ta ostab, mida teha prügi- ja pakendiga ja miks see vajalik on, on tõenäolisem ka see, et ta tuleb nende muutustega kaasa.

Kõik ettevõtted teavad, et neilt oodatakse initsiatiivi muutuste elluviimises. Kõik see on aga uus, mitmekülgne, keerukas ja ressursimahukas ja vajab koostööd kõigi osapoolte vahel – eesmärk on ju ühine!