Euroopa Kohtu otsus võib alandada kaarditasusid

"Selle otsuse näol on tegemist suurepärase uudisega. Nüüd on meil veel vaja kindlalt toimivat meetodit selleks, et reguleerida kindlalt ära pangakaartide teenustega seonduvate kulude väljakujunemine ja jaotamine. Mobiilsete kaartide ja internetimaksete Roheline raamat oleks suurepäraseks võimaluseks, kuidas luua kaardiettevõtetele kohustus pakkuda baasmakseteenust," sõnas Euroopa jaemüüjate ümarlaua (ERRT) peadirektor Dennis Kredler.

„Meil on hea meel komisjoni otsuse üle, millega astutakse suur samm konkurentsivastaste tasude kümneaastase lahingu lahendamise suunas. Ootame nüüd edasisi radikaalseid ja

otsustavaid lahendusi, et maksed Euroopas muutuksid tõeliselt konkurentsivõimeliseks.  Kuigi Euroopa Komisjon tegeleb vaid piiriüleste tasudega, peaks ülalnimetatud otsus mõju avaldama ka Eestis kehtivale olukorrale, vaatamata sellele, et Eestis on pankadevahelised kahepoolsed, mitte mitmepoolsed kokkulepped teenustasude osas,“ ütles Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai.   „Pankade vahendustasud, mis moodustavad keskmiselt 80% kaartide aktsepteerimise tasudest, on jaemüüjate kaebuste põhiteema, sest need on ebaõiglased, mitteläbiräägitavad ja konkurentsivastased,“ märkis Marika Merilai. „Kaupmeeste Liit toetab Euroopa kaupmeeste katusorganisatsiooni EuroCommerce seisukohta, et ainus viis taastada pankadevaheline konkurents on kehtestada igale kaardile nn baasmakse.“

Mis saab edasi? Euroopa Kohtu otsus tähendab, et MasterCardi piiriülene mitmepoolne vahendustasu (MIF) on vastuolus EL-i konkurentsiõigusega ja see tuleb ära kaotada. Ühtlasi usume, et ka riiklikud konkurentsiametid järgivad Euroopa Kohtu poolt võetud suunda. Samas osutub vajalikuks pikaajalise ärimudeli väljatöötamine ning seda läbi reguleerivate meetmete, millele Komisjon on juba maksete Rohelise raamatuga aluse pannud. Omalt poolt kutsume Komisjoni üles tegelema ärimudeli küsimusega süvitsi; piiriülese omandamisega, kõikide kaartide aktsepteerimise kohustusega (HACR) ning läbipaistvusega seotud küsimuste lahendamisest üksi lihtsalt ei piisa. Meie kutsume Komisjoni üles rakendama baasmakseteenuse mudelit.

Baasmakseteenus Mitmepoolne vahendustasu (MIF) kujutab jaemüügisektorile endast oma kõrgete kompleksteenuste hindadega suurt koormust, millest jaekaubandus mitte midagi ei võida. Seetõttu soovitame omalt poolt eemaldada kõik sellised lisateenused ja luua oma määrusega kohustuslik baasmakseteenus. See teenus, mis peaks osutuma võimalikuks iga SEPA maksekaardiga, peaks võimaldama nii tarbijatele kui kaupmeestele maksevõimaluse, mis sisaldab küll teenustasu, kuid mis ei seisneks mitmepoolses vahendustasus (MIF). Lühidalt on meiepoolseks soovituseks lahutada põhilised makseoperatsioonid kõigist teistest lisateenustest, mis võivad makseskeemides sisalduda.

Ajalugu Aastal 1997 esitas EuroCommerce koos Euroopa Komisjoniga kaebuse Europay (mis nüüdseks kuulub ettevõttele MasterCard Incorporated) ja Visa vastu. Kümme aastat hiljem võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse, mis kinnitas, et: 1) MasterCard'i mitmepoolne vahendustasu (MIF) seab tegelikkuses miinimumtasu, mida kaupmehed on sunnitud vastuvõtvale pangale tasuma, ja mis seetõttu läheb vastuollu Euroopa Liidu Leppe artikli 101 (1) sätetega ja 2) MasterCard pole suutnud tõendada, et artikliga 101 (3) sätestatud tingimused (oma olemuselt), mis võimaldavad teha erandi artikliga 101 sätestatud keelu osas, olid täidetud. Aastal 2007 langetas Komisjon otsuse, mille kohaselt on MasterCard'i mitmepoolne vahendustasu (MIF) vastuolus Euroopa konkurentsiõigusega ja käskis sellise kaardiskeemi kasutamise lõpetada. Selle tulemusena MasterCard aastal 2008 küll tühistas oma piiriülese mitmepoolse vahendustasu, kuid kaebas Komisjoni otsuse edasi. Euroopa Kohus on nüüdseks apellatsiooni tagasi lükanud, millega toetab Komisjoni otsust. MasterCardil on seaduse järgi küll veel kõrgema astme kohtusse edasikaebamise õigus.