Autor: Maarika Liivamägi • 31. jaanuar 2020

Külalislahkus – majandusharu, mis jätkab endiselt kasvamist, panustades Euroopa Liidu majandusse 5% (SKP) ning andes tööd ligi 12 miljonile inimesele, on Euroopa kolmas sotsiaalmajanduslik tegevusvaldkond.

Mis toimub külalislahkuse äris?

Kvalifitseeritud tööjõud ja oskuste arendamine saavad olema suurimaks väljakutseks lähiaastatel. Euroopas on külalislahkuse äris tööl ca 12 miljonit inimest, kellest üle poole on naised, ent paraku vaid viiendik on alla 25-aastaseid, seega just noorte ja talentide meelitamine valdkonda saab määravaks, et hoida külalislahkuse sektor atraktiivsena noortele pikemaks kui suvevaheajal lisateenimise võimalus.

Kliendid on pidevas arengus, siis tuleb ka külalislahkuse äris mõelda, mida peavad teenindajad oskama mitte ainult täna, vaid ka paari aasta pärast. Kuidas teenindada seeniorreisijaid ja erivajadustega kliente, kelle arv ja teadlikkus on aasta-aastalt kasvamas.

Inimesi on palju, ent hotellis ja restoranis soovitakse tunda ennast erilisena ja sedapuhku tehakse pakkumisi konkreetse kliendi eelistustest lähtuvalt. Selleks vajalik info ja rohkemgi on igal hotellil olemas, see tuleb nüüd kasutusele võtta. Big Data on ka külalislahkuse äris aina rohkem ja rohkem fookusesse tulev teema. Sotsiaalmeedias kohalolek on edu kriteerium – paljud peavad seda tänapäeva vidinaks, aga see on nähtavuse mõistes ülioluline.

Tarbijate teadlikkus paneb ettevõtjaid mõtlema rohkem väärtustele, mida ja kuidas luuakse. Mitmed uuenduslikud kontseptsioonid kasutavad täna toorainet kuni maksimumini. Kuid oluline on ka see, kuidas suhtutakse oma töötajatesse, kust hangitakse tooraine ja mis tunne jääb kliendil – see on tähtis toidu kvaliteedi kõrval.

Külalislahkuse äri on alati olnud pigem konservatiivne, kus teenuse on olnud üsnagi standardiseeritud. Nüüd on see muutumas tänu tehnoloogia arengule, klientide ootustele ning ka piirangutele nagu tööjõud. Ettevõtted otsivad uusi alternatiive. Toidu kohale toimetamisest on saanud eraldi tööstusharu, mitte enam lisateenus restoranis. AI – täna teevad robotid müügiotsuseid ja Jaapanis viivad toidu kliendile lauda. Kuhu edasi?

Üleskutse “tule ja ela kui kohalik”, “naudi kohalikuna päris tõetruud kogemust” jne viitab sellele, et turistile ei pakuta enam ainult abstraktset rahvusvahelist, vaid pigem kohalikul toorainel ja kohalike inimeste poolt loodut, mida selle piirkonna inimesed tavapäraseks peavad.

Kõik need trendid on lähemal meile kui kunagi varem, sest oleme osa suurest pildist. Just praegu on külalislahkuse äri ootamas huvitavaid ajad.

Uued tulijad ja kontseptsioonid

Üle mitme aasta on Tallinnasse lisandumas sel ja järgneva paari aasta jooksul kuni 700 uut hotellituba. Viimati toimus sarnase mahuga pakkumise kasv pealinnas aastal 2007, kui avati mitmeid uusi hotelle. Paar aastat tagasi sai Tartu linnale osaks ligi 30% hotellitubade pakkumise kasv. Seega on uued arengud Tallinna hotelliturul, kus on juba pakkumises ca 8000 hotellituba ja pea 3000 külaliskorterit (Tallinna Linna poolt korraldatud uuring) igati oodatud.

Tulemas on täiesti uusi kontseptsioone, mis eristuvad oma innovaatilisuse ja uudse lähenemise poolest ning arvestavad kiiresti muutuvate tarbija vajadustega ja kahaneva tööjõu olukorraga. Mitmed hotellid on läbi viimas ka ulatuslikke renoveerimisi ikka selleks, et aina teadlikumaks muutuvat tarbijat paremini teenindada.Uued brändid meie piirkonnas nagu Radisson Red on andnud märku oma tulekust Telliskivisse, kuhu lisaks on tulemas unikaalne konteinerhotell ja Pärnu mnt endisesse Eesti Loto majja on ennast sisse seadmas Capsule Hostels kontseptsioon, mis on alguse saanud 1970ndatel Jaapanist.

CityBox hotell on juba ennast tõestanud kui üks enim automatiseeritud teenustega hotell Norras, avab ka oma uksed Tallinnas Porto Franco kvartalis. Need on kõik head näited sellest, kuidas üsnagi konservatiivne majandusharu nagu hotellindus on muutmas oma ärimudelit ja teenuseid.

Mitmed hotellid on läbi viimas ka ulatuslikke renoveerimisi ikka selleks, et aina teadlikkumaks muutuvat tarbijat paremini teenindada.

Tallinna pakkumisest üle kümne korra rohkem ehk 7500 uut hotelli tuba on lisandumas meie naaber pealinnas Helsingis. Suuri rahvusvahelisi brände ja arendusi tuleb juurde 30 uue hotelli näol. Nende seas ka Hyatt, kes on ametlikult teada andnud oma laienemisplaanidest piirkonnas. Lisaks on nimekirjas ka IKEA, kes siseneb jõudsalt majutusteenuse turule.

Piirkonna majutusturu arengut jälgides ei saa me ilma Läti ja Leeduta, kus samuti uusi hotelle peatselt lisandumas. Hilton ja Mariott on kohal mõlemas pealinnas mitme kontseptsiooniga. Leedu puhul on eripärane, et suured rahvusvahelised hotelliketid liiguvad pealinnast välja, näiteks puhke piirkonda Nidale.

Läti ja Leedu on välja öelnud 2019 aasta lõpus, et konverentsikeskused mõlema riigi pealinnades on saamas reaalsuseks ning avatakse klientidele 2022 aastal.

Seega on piirkonna majutusteenuse pakkumine olulises muutuses ja toob kaasa ka uusi kliente. Kui sihtkohas on mida teha, siis tuleb ka huvilisi. Suurte hotellikettide lojaalsusprogrammid annavad võimaluse turundada meie piirkonda kümnetele miljonitele potentsiaalsetele turistidele, kelleni me muidu ei jõuaks.

Sama on ka restoranide ja kohvikutega. Kui tekib huvitavaid kohti, siis tuleb ka uudistajaid.

Koostöö erinevate osapooltega

Konkureerime ka teiste naaberriikidega ning seetõttu on oluline, kuidas ennast positsioneerime. Kui olla nutikas ja uuendusmeelne, siis peab see ka tegudes välja paistma.

Koostöö erinevate osapoolte vahel üle kogu külalislahkuse sektori saab olema võtmetegur. Lisaks on oluline ka piirkondlik koostöö, sest kaugelt tulijad – Aasia, Araabia – ei tule siiakanti ainult Tallinna pärast. Kui tullakse, siis kogu piirkonnaga tutvuma –Finnari, Tallinki või AirBalticuga koos on võimalik targemalt toimetada.

Eestil on ees suured infrastruktuuri projektid Rail Baltic, lennujaama laiendus, Tallinna Sadama piirkonna arendus, Riia ja Vilnius tulevad lähemale nii klientidele, elanikele kui ka tööjõule. Need kõik panevad ettevõtjaid oma ärile uue pilguga vaatama ja uue olukorraga kohanema.

Mitmed seni toimivad ärimudelid ei pruugi pikaajaliselt olla jätkusuutlikud ning uus olukord annab võimaluse ka uuteks ideedeks. Kahanev tööjõud teenindussektoris paneb ettevõtjaid otsima uusi lahendusi, kuidas automatiseerida teenust nii, et säiliks ka inimlik kontakt, mida just külalislahkuse äris enim hinnatakse.

Enam ei ole konkurendiks naaberkvartalis asuv hotell, vaid konkurendid on teises riigis, mis asuvad tunnise lennu või laevasõidu kaugusel. Ligipääsetavus teeb reiside planeerimises võimalikuks uued valikud ning siis tuleb aru saada, kas ollakse soovitud segmendi radaril või mitte.

Kõike ei pea ise tegema. Armastame enda kohta öelda “nutikas” – siis tuleb seda ka külalislahkuse sektoris ära kasutada.