Autor: Rauno Õismaa • 24. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaupade müümine interneti vahendusel on kasvav trend kogu maailmas. Suur osa kaupadest müüakse selleks, et leida oma kasutatud asjale uus omanik. Samuti on hulk inimesi, kes välismaa portaalidest tellivad uut kaupa, et see mõningase juurdehindlusega edasi müüa ning tulu teenida. Maksu- ja tolliameti tähelepanu all on mainitud tegevustest aga üldjuhul ainult viimane.

Maksustamisel ei erine veebis kaupade müümine kuidagi poes riiete müümisest. Mõlemad on käsitletavad ettevõtlusena, kui teenitakse maksustatavat tulu, tegutsetakse järjepidevalt ning reklaamitakse enda tegevust. Seega ei ole sisulist vahet, millises kanalis (osta.ee, buduaar.ee, facebook.com jt) tegutsetakse, vaid see, millega täpsemalt tegeletakse.

Jälgitakse riskipõhiselt

E-kaubanduse kontrolli tehakse süstemaatiliselt ning amet monitoorib netikauplejaid riskipõhiselt – seda nii Facebookis kui spetsiaalselt kauba müügile keskendunud lehtedel. Maksuamet teeb koostööd e-kaubanduse liiduga, tarbijakaitseametiga ja politsei- ja piirivalveametiga.

Kui tuvastame, et isik tegeleb järjepidevalt kaupade müügiga internetikeskkonnas, kuid ei ole oma tegevust FIE-na ega äriühinguna registreerinud või ei deklareeri tulusid, siis alustame menetlust. Vajadusel küsime lisateavet ja dokumente maksukohustuslaselt ja kolmandatel isikutelt.

Suur osa e-kaubandusega seotud isikuid on noored, kes tihti põhjendavad ettevõtluse registreerimata jätmist teadmatusega. Pärast maksuhalduri sekkumist on suurem osa kontrollitutest siiski teenitud tulu vabatahtlikult juurde deklareerinud või oma ettevõtluse registreerinud.

Loe pikemalt Äripäevast.