29. august 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rimides on sigaretimüük viidud paljudes kauplustes infoletti, kus on tavaliselt järjekorrad väiksemad ning müüjad saavad rahulikult uurida, kas sigaretiostjal on ikka piisavalt vanust ja millist marki soovitakse osta.

Minu meelest on selline süsteem mõistlik lahendus – toidukauba ostjad saavad kauplusest väljuda ilma sigaretipakke kuskil nägemata ning ka kassas olev müüja ei pea oma aega tipptunnil raiskama „selle õige“ suitsupaki otsimisele.

Õhku on visatud idee, et kas Eestis ei võiks kauplustes olla sigaretiautomaadid, nii nagu on Rootsis. Seal nimelt ostetakse kassast vastav tšekk, mis pannakse automaati ja saadakse soovitud suitsupakk.

Sellise süsteemi kasutusele võtmine on aga väga suur investeering ning tekib küsimus, kas see on piisavalt efektiivne, et inimesel ei tekiks kiusatust suitsetajaks hakata või suitsupakki osta.  Samas ei saa välistada, et midagi taolist Eesti kauplustes kunagi ei tule.

Suits ahvatleb tüdrukuid samapalju kui poisse

Tegelikult tuleb jõuda probleemi põhiolemuseni – kas teeme Eestis piisavalt selgitustööd, et kasvatada mittesuitsetavat generatsiooni? Tüdrukute ja poiste suitsetamises ning sellega alustamisel ei ole tänapäeval olulist erinevust.

Keskmine vanus esimese sigareti tõmbamisel on 12 aastat (poistel 11,9 ja tüdrukutel 12,2 a). Kui seda statistikat vaadata, siis ilmselgelt on kuskil suured vajakajäämised teavitustöö tegemisel või on tehtud seda valesti. 

Käsud ja keelud küll toetavad sigarettide ja alkoholimüügi piiramist, kuid ei lahenda probleemi. Lisaks piirangutele tuleb rohkem rääkida sellest, milline on tervislik eluviis ja miks see on hea.

Siinkohal saab iga kaupmees anda oma panuse – korraldada tervisekampaaniaid, toetada sporti või muid terviseprojekte. Eestis on ka terviseorganisatsioonid väga koostööaltid, kes heal meelel aitavad kaupmehi – nt Tervise Arengu Instituut ja SA Terve Eesti – nende projektide elluviimisel. 

Mulle tundub, et Eesti riik peaks rohkem tähelepanu pöörama elanikkonna tervislikkusele ja  tervislike eluviiside edendamisele. Kui nii oleks, siis võib-olla järgmine generatsioon elaks oma elu juba täiesti suitsuvabalt.  Noori tuleb rohkem innustada oma tervist hindama.  Rimi tuleb meeleldi kaasa kõigi riigi poolt tehtavate ettepanekutega, mis aitaksid tõsta Eesti inimeste terviseteadlikkust. Hea algus oleks, kui riik näiteks seaks endale eesmärgi vähendada suitsetajate arvu aastaks 2020 20%. Lati võib alati ka kõrgemale seada!

Autor: Anders Torell, Rimi Eesti Food juht