- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas hävitatakse dokumente, kaupu ja andmekandjaid?
Prognooside kohaselt tõuseb 2050. aastaks meie planeedil elavate inimeste arv 9 miljardini ja selline rahvaarv ei ole ressursside osas jätkusuutlik. See tähendab, et meil tuleb muuta oma käitumisharjumusi, tarbimisharjumusi ja mõelda seoses sellega muidugi ka jäätmekäitlusele ning taaskasutusele. Samuti võivad hävitamist vajada dokumendid, kaubad ja andmekandjad. Kõigest sellest räägib lähemalt Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti turvariskide maandamise artiklitesarja viiendas loos.
Tänapäeval on olemas dokumentide hävitus, kaupade hävitus ja ka andmekandjate hävitus. Kui vanasti olid peamiselt hävitamist vajavad näiteks raamatupidamisdokumendid, mis lihtsalt ära purustati, siis tänapäeval on lisandunud ka kõvaketaste, CD-plaatide ja teiste tänapäevaste andmekandjate hävitamine. Kõige mahukam osa hävitusteenuse puhul on kindlasti aga kaupade hävitamine. Kaupu on vaja hävitada näiteks siis, kui hulgiladudes on mööda saanud partii parim enne, tegemist on praakpartiiga või selgub näiteks tervishoiuameti poolt, et mingid mänguasjad või hügieenitarbed ei vasta Euroopa Liidu seadustele. Ka näiteks maksu- ja tolliamet peab saatma hävitamisele need kaubad, mis on konfiskeeritud – sinna hulka võivad kuuluda salasigaretid, maksumärkideta alkohol aga muu hulgas on läinud hävitamisele ka mänguasju, piraatriideid, piraatmuusikat ja videosalvestisi.
Mida hävitatakse?
dokumendid ja arhiivid
andmekandjad (CD-d, kõvakettad jms)
tootmisjäägid ja praaktoodang
riknenud kaubad
toidukaubad ja alkohol
elektroonika (kontoritehnika) utiliseerimine
Kõik põhineb usaldusel
Dokumentide ja kaupade hävitusest rääkides tuleb kindlasti mainida, et kõik põhineb puhtalt usaldusel. Erinevad ettevõtted vajavad erineva konfidentsiaalsusastmega dokumentide hävitamist. Mõnele ettevõttele sobib, kui dokumendid on lihtsalt ribastatud, aga on ka selliseid ettevõtteid, näiteks just riigiettevõtteid, kus paber tuleb tegelikult purustada praktiliselt tolmuks, et seda paberit ei oleks enam võimalik kolmandatel isikutel kokku kleepida ega aru saada, mis seal dokumentidel kirjas on.
Kõik Ragn-Sellsi konteinerid on plommitud ehk teenuse jooksul on alati võimalik tuvastada, kas konteinerit on vahepeal avatud või mitte. Kui avastatakse, et konteinerit on vahepeal avatud, tagasisidestatakse see kliendile. Dokumentide hävitusest on võimalik saada ka videosalvestusi, kui kliendil vastav soov peaks tekkima.
Vajalik ja oluline taaskasutus
Kui räägime kaupade hävitusest ja taaskasutusest, sõltub kõik sellest, millega on tegu. Kui tuuakse näiteks taarat, siis üks osa seal sees on vedelik, mis suunatakse kanalisatsiooni ning pudelid purustatakse. Klaasi saab edukalt suunata taaskasutusse. Toiduainetega on natukene keerulisem, üldjuhul lähevad need kogumassiga purustisse ja Ragn-Sells valmistab nendest jäätmekütuse, mida saab kasutada näiteks Kundas tsemendiahjus. Tolli poolt konfiskeeritud salasigaretid lähevad samuti purustisse, mis töötab väga suurtel kiirustel. Sigarid purustatakse peeneks puruks ja pärast purustamist liiguvad need energiakasutusse ehk lähevad põletusse. Paber, mis hävitusele läheb, on üldjuhul kontoripaber ja seda saab seega taaskasutada näiteks laste joonistusplokkide tegemisel, muidugi info, mis seal peal oli, et ole enam loetav.
Andmekandjate hävitamine
Andmekandjate hävitamise puhul on praegu olukord selline, et maailmas on kaks põhilist tehnoloogiat. Üks on andmekandja füüsiline vigastamine, ehk nt kõvaketas lastakse purustisse, teine võimalus on n-ö magnetiga hävitamine ehk seadeldis, mis mikroleinetega muudab andmekandjad loetamatuks. Viimane variant ei ole mingis mõttes klientide silmis pälvinud usaldust, sest näiteks kõvaketta purustisse viskamise puhul näed sa selgelt, et kõvaketas läks katki – mikrolaineid aga silmaga näha ei saa ja seega võib tekkida küsimus, kas andmed on ikka hävinud. Ragn-Sells kasutab just purustamise meetodit.
Seal, kus teised näevad lõppu, näeme meie uue algust
Eestis alustas Ragn-Sells tegevust 1992. aastal, olles esimene eraomandis olev jäätmekäitleja. Ettevõte tõi endaga kaasa tänapäevased prügiveokid ja võttis esmakordselt Eestis kasutusele vahetatavad konteinerid. Kogu oma tegevuse jooksul on Ragn-Sells panustanud keskkonnasõbralikku käitumisse, esimesena jäätmekäitlejana hakati eraldi koguma vanapaberit, andma välja aasta taaskasutaja auhinda, et rõhutada ühiskonnas jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise vajadust. Praeguseks on Ragn-Sells Eestis tegutsenud 25 aastat. Ettevõte on spetsialiseerunud taaskasutusele suunatud jäätmekäitlusalaste teenuste osutamisele kogu Eestis, taaskasutatavad materjalid eksporditakse üheksasse eri riiki.
Ragn-Sells on üks Skandinaavia suurimaid taaskasutus- ja jäätmekäitlusettevõtteid, mille tegutsemise algus ulatub juba 135 aasta taha. Märkimisväärne on see, et tegemist on pereettevõttega ja praegu juhib ettevõtet alles kolmas põlvkond. Ragn-Sellsi peakontorihooned ei ole uhked büroohooned, vaid asuvad täpselt samades taluhoonetes, kus 135 aastat tagasi. Tõsi on muidugi see, et hobuse- ja lambatallid on saanud moodsa sisustuse, kuid kogu talukompleks ja miljöö on säilinud, asudes väga inspireerivas ja looduskaunis kohas. Niisamuti on säilinud kogu ettevõtte pereväärtused, töötajatesse ja loomulikult looduskeskkonda panustamine.
Lisainfo Ragn-Sellsi kodulehelt www.ragnsells.ee
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
