Autor: Maarit Eerme • 6. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Kaubanduspindade puhul jätkub 2013. aastal võidurelvastumine esmatarbekaupluste vahel. Tegelikult on olukord üsna paradoksaalne, kuna jaemüügikäibe kasvust hoolimata tarbijausaldus ei toeta sellist agressiivset arengut ning ka mitmed jaemüüjad ja rendileandjad on tunnistanud, et see ei ole jätkusuutlik. Seetõttu peaks arendustegevus loogiliselt mingil hetkel aeglustuma. Meie hinnangul rendihinnad 2013. aastal oluliselt ei muutu, kuid 3-5 protsendiline keskmise reaaltaseme tõus on rendi indekseerimise ja rendisoodustuste vähenemise tõttu siiski tõenäoline,“ kommenteeris Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Lao- ja tööstuspindade turul toimuvat mõjutasid 2012. aastal peamiselt välisettevõtted, mis kulude kokkuhoiu eesmärgil või logilistel põhjustel Eestisse kolisid. Ning Colliersi hinnangul jätkub see trend kasvavalt ka käesoleval aastal. Logistikaettevõtete arengut on toetanud ka viimaste aastate suurenenud tarbimine ning kasvavad jaemüüginäitajad, ja antud positiivne areng jätkub ka tänavu.

Laopindade üürihinnas Colliers 2013. aastal muudatusi ei näe, ning võib eeldada nende püsimist valdavalt vahemikus 4,3 - 4,8 eurot ruutmeetri kohta kuus. 2013. aastal peaks valmima VGP Park Nehatu projekt (kokku ca 50 000 ruutmeetrit), kus esimeses järgus arendatakse välja ca 20 000 ruutmeetrit spekulatiivset laopinda.

Büroopindade turul on aasta alguses rendileandjad läbirääkimistes veel heal positsioonil, aga aasta lõpus võib turg taas rendileandja turust rendilevõtja turuks muutuda, kuna 2013 on üle pika aja esimene aasta, mil turul valmib märkimisväärsel hulgal uut büroopinda – kuni 40 000 ruutmeetrit. Väidetavalt on ligikaudu 40-50 protsenti uutest spekulatiivsetest pindadest juba rendilepingutega kaetud. B2 ja C klassis jätkub vakantsete pindade kasv, kuna rõhk on pidevalt pindade kõrgel kvaliteedil, efektiivsel ruumikasutusel ja kuluefektiivsusel (roheliste hoonete populaarsus kasvab).

Investeerimisturul oli 2012. aastal investeeringute kogumaht ligikaudu 230-250 miljonit eurot ning oluliselt kasvas Venemaalt pärinevate investeeringute osakaal. „Meie hinnangul jääb investeerimisturg ka 2013. aastal aktiivseks, kuna suuremal osal investoritel on vaba kapitali ning pakkumisel on piisavalt atraktiivseid rahavooga objekte. Suuresti taastunud ning stabiilse kasvupotentsiaaliga rendihinnad ja makromajanduslikud näitajad on loonud soodsa baasi investeerimistehingute toimumiseks. Lisaks on laenuraha hind ajalooliselt soodsaim, kuid samas ei ole laenu lihtsam saada. Investorite hoiak on kergelt optimistlik, investeeringu tootluse osas loodetakse eelkõige netorahavoogude ja mitte väärtuse kasvu peale.“ lisas Tinno.

Investeerimisturu aktiivsus on põhjustamas teatavat kasvavat erinevust hinnaootustes, kuivõrd omanikud tõlgendavad aktiivsust väärtuse kasvuga, mis on paraku väär lähenemine. Eeldatavasti jääb investeeringute kogumaht 2013. aastal stabiilseks või võrreldes 2012. aastaga pisut väiksemaks.