Coffee People ostab kohvikasvatajatelt otse kohviubasid ning röstib neid siinsamas Tallinna külje all Peetris.
Coffee People'i turundusjuht Ettie Mikita, juhatuse liige Heili Politanova ja tegevjuht Annar Alas
  • Coffee People'i turundusjuht Ettie Mikita, juhatuse liige Heili Politanova ja tegevjuht Annar Alas
  • Foto: Maarit Eerme
Ettevõtte eesmärk on muuta kohvi päritolu selgemaks ning näidata otse ja ausalt, mil­lises farmis on kohv kasvatatud.
Coffee People’i tegevjuht Annar Alas avastas kohvimaailma täies võlus pärast baristaks ehk kohvibaarmeniks õppimist. “Sain pidada kohvikohtuniku ametit ja maitsta maailma parimat kohvi. Mõtle­sin, miks seda kohvi Eestis ei pakuta,” rää­kis Alas.
Kohvielamus mõjutab tema meelest pal­jude inimeste igapäevaelu, aga eriti mõju­tab kohv talunikke, kes peavad seda ano­nüümselt ja odavalt börsile müüma. “Pal­jud farmerid on valmis meiega koostööd tegema, sest nad saavad rohkem raha,” üt­les Alas.
Võtsid poeriiulile koha sisse
Cofffee People’i turuosa on 0,5% ja esialgu on soov liikuda 1% poole. Peamine suund on kontorid. “Sellised tööandjad, kes hoo­livad oma töötajatest. Püüame tõmmata nende firmade tähelepanu ja luua nende­ga kontakti,” rääkis Alas. Coffee People’i tooteid kasutavad kontoris näiteks PwC ja LHV Pank.
Alas tunnistab, et algselt ei olnud nende tootele nõudlust. “Tunneme, et oleme sel­les vallas teerajajad, sest olime Eestis esime­sed, kes sellisel tasemel kohvi röstima hak­kasid,” rääkis Alas. Seega oli Coffee People’il esimese asjana tarvis end inimestele tutvus­tada. “Kui jõudsime jaekaubandusse, tuli se­letada, mis toode see on.” Esimesena võttis tooted müüki Tallinna Kaubamaja. “Nende silm läks meie toodetest särama ning nad olid vaimustuses,” ütles Alas.
Praegu esindab Coffee People’i tooteid hulgikaupmees Dunker. Koostööpartne­ri otsimine oli Alase sõnul paratamatu. Al­guses ise asju ajades üllatas neid palju. Nad said näiteks teada seda, et kui kaupa juurde ei tellita, siis see ei tähenda, et kaup ei müü, vaid kauplus eeldab, et ettevõtte inimene lä­heb ise kohale ning teeb tellimuse. Tooteid ei pruugita laost kaupluse riiulitele panna ning nad ei pruugi ka riiulis asetseda seal, kus sai kokku lepitud.
“Kuna kauplusi on üle Eesti, ei olnud meil mõtet võtta tööle inimesi, kes kaup­lustes käivad tooteid sättimas ning telli­mas. Siis oli fakt ja paratamatus, et oli tar­vis lüüa käed nendega, kellel oli suur valik tooteid ja kelle inimesed käivad kauplus­tes nagunii,” selgitas Alas. “Meil on tarvis fookus hoida sisu ja toote peal. See annab meile võimaluse areneda selles, mida meilt oodatakse,” ütles Alas.
Dunkeri kasuks rääkis see, et neil on väga hea sisse müügi võimekus, kuna nad teavad väga hästi, millal toimuvad jaekauplustes sortimendikoosolekud. „Meile meeldib, kui koostöö on kahepoolne,“ rääkis Alas ning täpsustas, et nende kohvikutes on suur valik Dunkeri veine ning nende kontor on olnud aastaid nende klient.
Alase sõnul on nüüd nende toodete kõr­val riiulitesse tekkinud mitmed väiketootja­te kohvid, mistõttu ta julgebki öelda, et nad olid teerajajad – teistel on nüüd lihtsam jae­ketti müüki saada.
Milline kohv maitseb?
Kõige populaarsem on Coffee People’i valikust Colombiast pärit kohv. Täpsemalt öeldes Colombia keskmise täidluse ja keskmise happesusega kohv.
Soomlased ostavad kõige enam Etioopiast pärit kohvi.
Lõuna ja ida pool eelistavad inimesed rohkem täidlasemaid maitseid, nt Brasiilia kohv.
Kohvipakkidega Skandinaavias
Coffee People’i tooted on müügis ka Taa­nis, kuhu müüakse iga kuu järjest rohkem, kuigi eraldi inimest neil ekspordiga tegele­mas ei ole. “Heas vastuvõtus mängis kind­lasti rolli toote pakend, mis teiste toode­te vahel silma paistab. Esimesena ostetak­se välimuse pärast. Kui sisu maitseb, teeb klient kordusostu,” ütles Alas. Järgmine ees­märk on saada tooted müüki mõnda seal­sesse jaeketti.
Eestist välja läheb umbes 18% Coffee People’i toodangust ning peamiseks turuks on hetkel Skandinaavia. “Vähesel määral toi­mub müük Soome ja Lätti, kuid seda võiks suurendada. Mingeid näidiseid oleme müü­nud ka Poola,” rääkis Alas. Väga palju nad ise välispartnereid otsinud pole, rohkem on nendega ise ühendust võetud.
Üks eksootilisem projekt on käsil Jaapa­niga, lisaks on mõni hea kontakt Dubais, selgitas Alas.
 

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele