Autor: Kaubandus.ee • 9. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ICA: vanasti intervjueeris tööandja töötajat, nüüd on vastupidi

ICA vastutustundliku ettevõtluse juht Kerstin Lindvall
Foto: Rimi
ICA vastutustundliku ettevõtluse juht Kerstin Lindvall, et kui 5 aastat tagasi intervjueeris tööandja tööintervjuul töötajat, miks ta tahab ettevõttes töötada, siis nüüd on vastupidi: töötaja küsib, miks ma peaksin tahtma teile tööle tulla. Muutused eriti uue põlvkonna käitumises mõjutavad ka globaalseid brände ja nende edutegureid.

“Ettevõte, mis tahab olla jätkusuutlik, peab arvestama oluliste trendidega,” ütles Kerstin Lindvall Riias toimunud Rimi 20. sünnipäevale pühendatud konverentsil “Poodlemine tulevikus – järgmised 20 aastat”. “Jätkusuutlik ettevõtlus vastab klientide ootustele. Teine põhjus on töötajad, kes tahavad, et nende tööandja oleks hea mainega. Tööandjad tahavad kõigele vaatamata parimaid töötajaid. Jätkusuutlik ettevõtlus aitab vähendada kulusid ning see vastab ka tänaste investorite ootustele. Me peame jätkusuutlikkuse integreerima oma igapäevatöösse.” 

“Miks on vastutustundlik ettevõtlus oluline?“ küsis Lindvall. “Kliendid on põhjalikud, nad tahavad teada toote kohta kõike ja vastust tahetakse kohe, kui seda ei saada, minnakse teise kaupmehe juurde. Parimad klienditeenindajad – ootavad oma tööandjalt rohkem. Olukord on muutunud. Oleme keskkonnasäästlikud – poodides hoitakse kokku nt energiakuludelt jms. 2030. aastaks on maailmas vaja 50% rohkem toitu, 45% rohkem energiat ja 30% rohkem vett kui täna. 40 aasta jooksul peame tootma sama palju toitu, kui on toodetud viimase 8000 aasta jooksul. Väljakutsetele vastamiseks ja edu saavutamiseks tuleb mõelda ja tegutseda jätkusuutlikult.”

“Uus generatsioon ei ole ka brändide suhtes lojaalne, kuid suured brändid saavad ikkagi suurema osa tarbijatest,” lisas Stockholmi Majanduskooli teadlane Erik Modig. “Paljudel brändidel on tugev positsioon, see on võti, mis hoiab kliente nende juures –näiteks Nike ja Adidas. Globaalsed brändid siiski juhivad kohalike ees, kuigi viimased näitavad samuti kasvu.”

“Paljud inimesed ostavad globaalseid brände, kuna identifitseerivad ennast n-ö prestiižseks ostjaks,” sõnas Modig. “Globaalsed brändid on edukad tehnoloogia valdkonnas – nt Apple. See ei tähenda seda, et globaalsed brändid ei hääbu. Kui inimesed ostavad omamärgi tooteid, siis nad tunnevad, et on nutikad, kuna omamärgi tooted on madalama hinnaga, samas see ei pruugi alati nii olla.”

“Kohalikud brändid on toidukaupade osas edukamad, näiteks värske toit,” märkis ta ning lisas, et brändieelistus sõltub ka konkreetsest riigist ja kategooriatest, kuidas inimesed kaubamärke tõlgendavad. "Globaalsed brändid teavad, et kasv tuleb kohalike brändide arvelt. Näiteks McDonalds otsib mõnedes riikides kokkasid, kes oleks abiks burgerite väljamõtlemises, võttes niimoodi üle šnitti kohalikelt toidubrändidelt ja tõstes oma mainet.”

Riias peeti Rimi 20. sünnipäevale pühendatud jaekaubanduskonverentsi Shopping for Future.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757