Autor: Nele Peil • 5. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas müüa kaubandust?

Tallinna Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Suitsu
Foto: Kaupmeeste Liit
Kaupmeeste Liit korraldas Tallinna Ettevõtluspäeva raames traditsiooniliselt kaubandusalase seminari, kus põhiline rõhk oli inimeste väärtustamisel.

Enda ettevõttest ja selle suhtest oma inimestega - olgu nad töötajad, kliendid või omanikud - rääkisid Tallinna Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Suitsu ning COOP Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido.

Suitsu ettekanne jagas Kaubamaja kogemusi ettevõtte sisekultuuri loomisest ning kirjeldas suurimaid väljakutseid töös inimestega. Aasta alguses valiti Kaubamaja Eesti 20 ihaldusväärseima tööandja hulka, mis on jaekaubanduses märkimisväärne saavutus.

Ettevõtte personalidirektori hinnangul on edu võtmeid mitu.

Esimene neist on juhtimise kvaliteet. Head ja inimestele orienteeritud juhid toovad endaga kaasa pühendunud töötajad. Kaubamaja põhiväärtused: avatus, kirg, ainulaadsus ja koostöö transleeruvad juhtide ja personalitöö tegevustesse.

Teine edu võtmeid on inimeste kaasamine sellesse, kuidas nende töö on korraldatud.

Kolmandaks on Kaubamaja üks põhiväärtustest rätsepalahendused nii kliendi kui töötaja jaoks ehk individuaalne lähenemine.

Neljandaks toimub teadmussiire ettevõtte sees; nii teenindajad kui juhid on ettevõtte siseselt lektorid ja koolitajad. Huvitava lahendusena on Kaubamaja kokku pannud elulisi lugusid koondava raamatu, kuhu on hea teeninduse lood ja keerukate olukordade lahendused kirja pandud. Siit saavad ka uued töötajad ideid ammutada.

Viiendaks hoitakse meeskonda mitmekesisena, mis praktilises plaanis tähendab võimalust teha paindlikumaid töögraafikuid noortele, vanemaealistele, pereinimestele. Ja viimaks tagab tuumikseltskonna hoidmine sisse töötatud töökultuuri edasikandumise.

Väljakutsena juhtidele tõi Suitsu välja informatsiooni viimise sadade töötajateni olukorras, kus igapäevategevuses puudub pidev ligipääs e-postile. „Kommunikatsioon peab nii suures ettevõttes võtma arvesse ka töötajate väga erinevaid taustu ning vanuseid gümnaasiumieast juba pensioniealisteni,“ ütles Suitsu. Teine arengukoht, mida Kaubamaja oma töötajate tagasisidest välja noppinud on, on noorte soov saada rohkem vastutust ja väljakutseid. „Ettevõte peab leidma võimaluse seda pakkuda, et hoida enda juures arenguhimulisi ja ambitsioonikaid töötajaid,“ rõhutas ta.

Ühe mõõdikuna meeskondade pühendumise taseme ja selle läbi meeskonnajuhi töö kvaliteedi mõõtmiseks on Kaubamajas pühendumise indeks. Indeks võimalab juhte omavahel võrrelda ning näha, kus on vajalik investeerida meeskonna emotsionaalsesse rahulollu. „Rahulolematu töötaja on ettevõtte jaoks päeva lõpuks suur kulu, mistõttu emotsionaalsesse rahulollu investeerimine on ettevõtte jaoks investeering ka tulemusse ja kasvu,“ sõnas Suitsu lõpetuseks.

Coop: kasumlikud kauplused toetavad kahjumlikke

Coop’i kommunikatsioonijuht Martin Miido tutvustas nende ettevõtte Eesti kontekstis haruldast ärimudelit, kus Coop’i omanikeks on 80 000 eestimaalast, kes on 19 tarbijaühistu liikmed. Miido rääkis, et ühistulise organisatsiooni lõppeesmärk on kogukonna huvide eest seismine läbi kaubanduse. „Ettevõtte fookus ei saa seetõttu olla kiirel kasumil, vaid jätkusuutlikul tegutsemisel,“ rõhutas Miido. Ta lisas, et oluline on maapiirkonnas kodu lähedal kaupluse püsimine ning sealsetel klientidel oleks sellest kauplusest võimalik osta vajalikku kaupa soodsate hindadega. Coop süsteemis tuleb ette ka seda, et kasumlikud ühistupoed toetavad kahjumlikke ning kiireid sulgemisotsuseid kauplustele ei tehta. Ühistute lõplik eesmärk on suunata teenitud kasum tagasi kaubandusvõrgu arengusse.

Ettevõtte koostatud statistika näitab, et klientomanikud on lojaalsemad ning külastavad Coopi ühistukaupluseid sagedamini, tänu millele on ka nende ostumahud suuremad.

Ühistulise organisatsioonina tehakse Coopi 19 ühistu vahel otsuseid konsensuslikult ning kuigi see on võib mõjutada otsuste vastuvõtmise kiirust, on Miido sõnul tänu sellele vastuvõetud otsused põhjalikult läbimõeldud ja kõik ühistud motiveeritud neid ellu viima.

Publikule pakkus huvi see, millised õigused on Coop klientomanikel ehk ühistu liikmetel. Selgus, et iga klientomanik saab valida ja saada valitud oma ühistu juhatusse. Samuti on võimalik osades ühistes täna ja edaspidigi liikmeks astuda; omanike ring ei ole suletud.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757