Jaekaubanduse TOPi võit tuli tänu kulla hinnarallile

Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming
Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming

Jaekaubanduse TOPi võitis valuutavahetusfirma Tavid. Ligi miljon eurot kasumit tekkis firmal lihtsalt kulla hinna tõusust börsidel. Tulemusi kommenteerib suuromanik ja nõukogu esimees Alar Tamming. 

Kuidas olete rahul Tavidi 2016. aasta tulemustega?

Reaalsuses oli meie kasum ligi kaks miljonit eurot väiksem, kui bilanss seda näitab,  sest praegune raamatupidamislikes arvestustes valitsev paradigma ei luba pidada arvestust vastavalt tegelikkusele. Ligi miljon eurot kasumit tekkis lihtsalt kulla hinna tõusust. Samuti tekitas mõned aastad tagasi ajakirjanikes segadust meie kahjum, mille taga oli kulla hinna langus, mitte meie halb töö. Minu arvates oleks õige potentsiaalne kasum arvata bilansi välisele kontole ja kasumiks muutub ta alles siis, kui on realiseerunud. Võimalikud kahjumid tuleks aga küll bilanssi arvestada, sest võib juhtuda, et need ei jõuagi kunagi esialgsele tasemele tagasi. Ma pooldan konservatiivset lähenemist. 

Samuti sisaldub kasumis ca miljon investeeringut immateriaalsesse põhivarasse, mis justkui teoreetiliselt peaks tõstma ettevõtte väärtust, kuid mis tegelikkuses on kulu, mis ei tule kunagi tagasi.

Kuid arvestades seda, et Eesti kapitalil põhinev ühegi laenuta firma tegutseb kokku kaheksas riigis ja neist seitse toodavad kasumit, siis rahulolematus sellise olukorraga oleks mitte objektiivne seisu hindamine, vaid märk omaniku vaimse tervise mitte korras olemisest. Meie ainsa kahjumliku üksuse Poola kohta kehtib eelnev jutt aga vastupidises võtmes. Poola tulemustega rahulolek kuuluks samuti kliinilise terminoloogia valdkonda.

Kuna ma olen veendunud, et kõik inimesed võtavad alati vastu antud ajahetkel neile teadaoleva info alusel paremaid otsuseid, siis ma olen veendunud, et midagi paremini teha poleks olnud võimalik.  
 
Kuidas muutsite mullu tegevusi efektiivsemaks?

Eelkõige oli tegu mitte ekspansiivse arenguga, mis meil mõne aasta pärast ees seisab,  vaid seniste üksuste korrastamisega. Teatavasti on ettevõtte kasutuses oleva energia hulk piiratud. Kui seda suunata ühte kohta, siis teise kohta jagub seda vähem.

Möödunud aastal tegelesime nii-öelda “saatanaga”, sest teatavasti peitub saatan pisiasjades. Palju lihtsam on hõigata maha suuri ja ilusaid hüüdlauseid, kui tegeleda arvutiprogrammiliste muudatustega. 2016. aastal alustati kogu ettevõtte tarkvara ümbervahetamist uue vastu, mis kindlasti suurendab ettevõtte efektiivsust, sest lihtsustuvad raamatupidamislikud kanded, info jookseb ühte kohta, ülevaade tellerite tehingutest on kättesaadav reaalajas, aruandlus muutub selgemaks. Iga eelnevas lauses oleva sõna taga on reaalne sisu ja suur töö, mida on aga võimalik hoomata ainult süsteemis sees olles.  
 
Millisel turul näete kõige suuremat kasvupotentsiaali?  

Ilma ühegi kahtluseta Poola. Oleme seal “mitte keegi”, meid ei tunta ega teata, kuid aeg töötab meie kasuks. Kui mõnede firmade eesmärk on kliendilt saada maksimaalne kasum ja siis edasi vaadata, siis meie eesmärk on pakkuda kliendile soodsaimat teenust ja pikaajalist sidet. See on ka õnnestunud. Kui klient Poolas meie juurde on juba jõudnud, siis puudub tal igasugune põhjus meie juurest ära minna. 

Millal plaanite enda tegevust laiendada Londonisse ja Singapuri?

Ma ei saa öelda, et plaanime Londonisse ja Singapuri minna. Meil on selge visioon ja see hõlmab ka neisse linnadesse laienemist. Plaani järgi toimimine tähendab seda, et toimitakse plaani järgi ka siis, kui keskkond nõuab teistsugust tegutsemist. See on olukord, kus hilisemat jama saab justkui õigustada sellega, et nii oli ju meie kokkulepitud plaan. Visioon tähendab aga reaalusega kontaktis olemist ja tegutsemist vastavalt olukorra potentsiaalile. Ja see ei välista plaanide pidamist. Plaan ei tohi olla dogma, mis on tegevuse aluseks.

Singapuri ja Londoni arenemine on protsess, mis sisaldab palju väikesi ja suuri muutusi, mis peavad olema lõpetatud ja selged, enne kui me füüsilise kontori avame. Nii peavad esiteks olema kõik riigid üle läinud uuele raamatupidamisprogrammile. See peaks toimuma järgmise aasta jooksul. 

Singapuri ja Londonisse minek eeldab kas meie muutumist börsiettevõtteks koos raha kaasamisega nendele turgudele laienemiseks või siis osa ettevõtte müümist mõnele suurinvestorile või ettevõtete grupile. Oma kapitali arvelt me praegu Londonisse ega Singapuri ei laiene. Küll on aga võimalik, et juhul, kui lisaraha kaasamine ei õnnestu, alustame Londonis kulla müügiga läbi interneti.

Samas ei tohiks investori leidmine olla probleemiks, sest oleme üheaegselt nii kasumit teeniv ettevõte, kuid kanname ka iduettevõtetele omaseid jooni. Näiteks kuulub meie tegevusharude hulka raha siirdamine, seda juba alates 1996. aastast, ja erinevalt maailmas sel alal tuntuse saavutanud idufirmast TransferWise, oleme sellel tegevusalal kasumlikud. Samas ei ole pidanud vajalikuks seda reklaamida, sest see teenus müüb end ise. Nagu ütlevad gurud, “kui see raha, mis suunatakse reklaamitegevusse, suunata oma toodete ja teenuste arendusse, siis puuduks üldse vajadus reklaami teha”. 
 
2016. aastal langes Tavidi keskmine töötasu töötaja kohta. Millest see tingitud oli?

Statistika on teatavasti ebatäpsete arvude täpne summa. Kui üks inimene on põhjapoolusel ja teine Sahara kõrbes, siis keskmiselt on neil hea olla.

Töötajate palgad kindlasti ei ole vähenenud, see oleks inimvaenulik tegevus. Viimased 25 aastat on palgad Tavidis ainult tõusnud ja see trend jätkub ka edaspidi. Teemasse süvenemata pakun, et tegu võis olla sellega, et mullu värvati uusi töötajaid enim Poolas ja Bulgaarias, ning kuna seal on keskmine palk Eesti omast väiksem, siis võis see ka Tavidi keskmist allapoole tõmmata. Tavidis on paigas süsteem, mille alusel palku kaks korda aastas tõstetakse vastavalt tarbija hinna indeksi (THI) tõusule. Kui THI alaneb, siis jäävad palgad samaks. Terminit “palkade vähenemine” Tavidi leksikonis pole.

Miks inimesed tahavad teie juures töötada?

Töötajate leidmine on tööprotsessi üks kõige keerulisem osa. Vajame inimesi, kel on keskmisest tunduvalt paremad matemaatilised võimed. Soovitatav, et oleks matemaatika olümpiaadidelt ka medaleid võitnud ja lisaks peaks ta olema suhtlemisgeenius. See kombinatsioon ei ole väga levinud.

Paigas on see, et meie töötajad saavad ettevõtte börsile minnes tasuta osa ettevõtte aktsiate omanikuks. Edukalt börsile minnes jagan ma 40% saadavast lisakasumist töötajate vahel laiali. Kas see kedagi motiveerib või mitte, seda oskab öelda iga konkreetne inimene ise. Minu jaoks on õiglane see, et töötaja, kes osaleb rikkuse loomisel, saab ka sellest osa.

Maksame inimesele rohkem kui mujal ja seda ettevõtte kõigil tasanditel. Näiteks tellerite palkade puhul on juba 25 aastat olnud eesmärk hoida palgad 20% pangatellerite palkadest kõrgemal.
 
Kui palju plaanite ettevõttesse järgmisel aastal investeerida?

Me ei koosta investeeringute plaane. Suuremate kogemustega juhid mäletavad veel plaanimajanduse aega ja seda, mismoodi plaanides ettenähtud investeeringud tuli kindlasti ära teha, olenemata nende vajalikkusest, sest muidu järgmiseks aastaks enam raha ei eraldatud. Meie investeeringud lähtuvad vajalikkusest ja kasumlikkusest. Kõik kasulikud investeeringud viiakse ellu. Meil ei ole reklaamieelarvet, vaid me lähtume iga reklaami puhul sellest, kas see toob rohkem tagasi, kui see maksma läks. Me investeerime just nii palju, kui on vaja, summa ülempiiriks on ettevõtte vabad vahendid. Järgmine aasta lõpetame oma tarkvara korrastamise, see on ilmselgelt suurim investeering, mille me kindlasti teeme, võimalik on ka see, et meid hakkab rohkem näha olema digimaailmas. Ma loodan, et peale inimeste mõistab ka internetis ringi kolav tehisintellekt meie tegevuse aluseid ja kasulikkust. Ka see võib olla investeeringukoht.

 

Alar Tamming
Alar Tamming

Millal lõppeb jaekaubanduses sularahaga arveldamine ja kuidas see teid mõjutab?

Hmm, äge küsimus. Maailma suunavad struktuurid on tõesti võtnud eesmärgiks liikumise sularahata ühiskonna poole. India on suurepärane näide sellest, et vastavate meetoditega on võimalik suunata korraga miljard inimest eemale sularahast. Sularaha on võimalik alati ära keelata ja digitaalse raha eelised on väga suured. Probleem on siin mujal.

Digitaalne raha vastab ülihästi enamikule raha kriteeriumidele. Elektrooniline raha on erakordselt mugav. Teda on ülilihtne kaasas kanda – erinevalt kulla ja hõbedakoormatest, mis 19. sajandil purjetasid üht ja teistpidi üle ookeani. Ta on hästi jagatav väiksemateks ühikuteks – ja see on põhjus, miks maalid ega kunst kõlba raha asendajaks – Gauguin’ maalilt ei saa tükki arveldamiseks ära lõigata. Elektroonilist raha ei oska võltsijad juurde joonistada. Kuid peale nende omaduste, millega tavainimesed iga päev kokku puutuvad, on rahal ka süvaomadused, millega tavainimene kokku ei puutu, aga mis omavad raha stabiilsuse ja pikaajalisuse juures palju suuremat tähtsust.

Nii on üks hea raha kriteerium – “sisemine väärtus” – see on siis omadus, mille pärast kuld ja hõbe on püsinud rahana üle 2600 aasta. Elektrooniline raha on eelkõige elektriimpulss, mis võib väga kergelt hävida. Paberraha krahhe on inimkond päris mitmeid läbi elanud, kuid elektroonilise raha krahh on siiani Iäbi tegemata. Piisab sellest, kui toimub “Carringtoni event”. Soovitan selle kohta uurida internetist.

Põhimõtteliselt on tegu päikesepurskega, millega kaasneb elektromagnetimpulss. Viimati toimus maad tabanud  purse 1859. aastal. Siis tekkis suur segadus telegraafijaamades, kuid enamik maailma infrastruktuurist jäi puutumata.

Kui selline purse tabab tänapäeval otse maakera, siis lööb ta välja kõik töötavad arvutikiibid ning töötamast lakkaks kogu elektrisüsteem. Elektroonilise raha asemel oleks siis inimesel heal juhul ainult printerist trükitud väljavõte viimase panga seisu kohta. Samuti pole olemas isegi teoreetilist mehhanismi, kuidas inimestele midagi kompenseerida. See on ka põhjuseks, miks see teema on puudu poliitikute repertuaarist.

Mainin ka seda, et 23.07.2012 toimus selline hävitava võimsusega plahvatus päikesel, kuid maa orbiidist läks see 3 päeva mööda. Teadlased on arvutanud sellise katastroofilise sündmuse esinemise tõenäosust ja leidnud, et tõenäosus, et selline magnettorm tabab otse maad, on 12% kümne aasta kohta. Ehk meie või meie lapsed näevad seda kindlasti.

Veel ühe hea ja stabiilse raha kriteeriumi saab kokku võtta sõnaga – “nappus” – mille teine nimi oleks juurde tootmise keerukus. Ei tohi olla mehhanismi, mis võimaldab rahal paljuneda lõputult. Nappuse kriteerium on põhjuseks, miks rahaks ei sobiks liivaterad ja mispärast praegusesse rahasüsteemi on sisse kirjutatud krahh ja hüperinflatsiooniline staadium.

Praegu on tegelik olukord peidetud terminite “kvantitatiivne lõdvemine” ja “inflatsiooniootused” ning “negatiivsed inflatsioonimäärad” taha, kuid kuna maailm ei koosne sündmustest, vaid eelkõige protsessidest ja iga protsess liigub vääramatult oma lõpuni, siis ka praegune rahatrükk leiab mingil hetkel, olgu see siis alles 10 või rohkema aasta pärast, oma loomuliku lõpu. Tõenäoliselt saab lõpp olema hüperinflatsiooniline. Ja kui sel ajal on inimeste raha enamikus elektrooniline, siis puudub ka väikseimgi võimalus seda säilitada või päästa.

Arvestades kahte viimast siin kirjeldatud “hea raha” kriteeriumit, saan öelda ainult seda, et ideaalvariant oleks see, et inimene ise valib, kuidas ta oma vara hoiab ja arveldab. Üleminek ainult sularahavabale ühiskonnale on lühiajaliselt efektiivne ja kasulik, kuid pikemas perspektiivis inimvaenulik ja maailma ajaloos enneolematuid sotsiaalseid rahutusi ja vapustusi põhjustav. Kuid see teema on seotud väga tugevalt kogu inimeksistentsi alustega ja seetõttu ka suuri sisepingeid tekitav, seega on arusaadav, et inimpsüühika kaitsemehhanismid püüvad vältida sel teemal edasi mõtlemist. Lihtsam on sellist mõtteviisi naeruvääristada, kui hakata uurima tsivilisatsioonide tõusude ja languse põhjuseid või praeguse rahasüsteemi tekkimise aluseid.

Meenutan, et praegune maailmas kehtiv võlal põhinev rahasüsteem, ei tekkinud mitte tarkade teadlaste pikaajalise töö ja analüüsi tulemusena, vaid see tekkis 1971. aastal seetõttu, et USA ei suutnud enam pärast Vietnami sõda oma finantskohustusi täita ja üritati veel kuidagi dollari tähtsust maailmas säilitada. Täiesti arusaadav on ka see, kui Äripäev selle vastuse oma intervjuus välja jätab.
 
Tavidi jaoks on väga oluline turundus, head kohad Google’is ning korralik koduleht. Mida olete oma tegevustes muutnud, et turundusse investeeritud euro rohkem tagasi tooks? Nagu mainitud, siis meil ei ole paigas, et panustame turundusele, kodulehele või digitaalsetes kanalites nähtaval olemisele tuhat eurot või miljon eurot. Me turustame, vaatame tagasisidet ja selle järgi teeme oma järgnevad otsused. 
 
Mis on lähituleviku kõige suuremad väljakutsed?

Suurimatest väljakutsetest saaksime rääkida, kui 2018 aasta on läbi. Juba Marcus Aurelius ütles, et maailm on muutumises. Kõik see, mis praegu on, mingil hetkel muutub, kaob ja lakkab olemast. Mõtiskle, kui palju muutumisi ja kadumisi sa ise oma elu jooksul oled näinud?

Suurimad väljakutsed on need, mida me praegu ei tea, ning neid pole ka võimalik ette teada. Kuid maisemaks minnes saab kinnitada, et jätkame tarkvara arendamist, proovime Poola kasumisse viia ja teeme edasi kõike seda, mis meil parajasti pooleli on. 

Millal tasub osta kulda investeerimise eesmärgil? Selle otsuse peab tegema igaüks ise. Investeerimise raudreegel ütleb, et stabiilsetel aegadel peaks investeerimisportfellist olema 10%  füüsilises kullas. Keerulisematel aegadel 30–40% ning krahhi ja segaduste aegadel 60% ja rohkem. Mina hoian oma varast üle 60% kullas. 
Kui tundub, et maailma majandus on praegu kõigi aegade parimas seisus, siis muidugi võib nii eelneva lause kui ka kulla ära unustada ja selleks arvuks null võtta. Mina selle partei liige ei ole. 
 
Millist tulevikku te näete Eesti jaekaubandusele?

Mulle meeldib olevik. Elamine nii tulevikus kui minevikus on jooga traditsiooni järgi mõlemad hulluse vormid, olenemata sellest, kas need fantaasiad on positiivsed või negatiivsed, sest need tähendavad enese kaotamist. Unistustes ja mentaalsetes piltides elamine viib inimese eemale hetkest, mis on aga ainus reaalselt eksisteeriv moment ja ühtlasi kogu inimese tegevuse ja elu jõupunkt ning alus.

Tulevikus elamine viib inimese ärevusse, sest soovitakse kindla olukorra tekkimist ja kui seda ei juhtu, kaasnevad sellega negatiivsed tunded.

Minevikus elamine tekitab kas depressiooni, kui mõeldakse  eelnevatele olukordadele, kus oleks pidanud teisiti tegema koos sellega kaasneva kahetsuse ja süüga, või siis meenutatakse vanu häid aegu ja vaadatakse neid läbi roosade prillide, soovides neid uuesti kogeda, mis muidugi on võimatu. Tulemuseks on nostalgia ja taas hetkeseisundist või nagu seda teiste sõnadega nimetatakse – “siin ja praegu” tundest eemaldumine.
Eelnev muidugi ei tähenda, et jaekaubandus ei võiks areneda ja inimeste vajadused paremini rahuldatud saada. Mulle endale meeldib väga kasutada näiteks Alibaba ja Amazoni internetikeskkonda ja tellida endale vajaminevaid esemeid lihtsalt, mugavalt ja kiirelt. 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Blogid

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara