Toidutööstus: Nutri-Score jätab palju olulist arvestusest välja

Ajal, mil Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaalub Eestis Nutri-Score'i vabatahtlikku kasutuselevõttu, näitab värske tarbijauuring, et Eesti inimesed usaldavad toidu valikul märksa rohkem oma teadmisi ja pakendil olevat infot kui lihtsustatud värvi- ja tähemärgist. Pakendi esiküljel olevat lihtsustatud märgist pidas kõige usaldusväärsemaks infoallikaks vaid 2,9% kõikidest vastanutest, selgub Eesti Toiduainetööstuse Liidu tellitud ja Norstati läbi viidud uuringust.

Eesti tervisevaldkonna eksperdid ja ministeeriumide esindajad rõhutavad, et riigi ülesanne on luua elanikele tervislikke valikuid toetav toidukeskkond. Ühe võimaliku meetmena nähakse pakendi esikülje märgistust Nutri-Score, mis lihtsustab poeriiulite vahel tervislikuma ostukorvi koostamist.

Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.

Toiduliidu ja riigi vahel on vastasseis Nutri-Score’i toidumärgistuse pärast: ministeerium liigub kehtestamise suunas, olgugi et ELis kokkulepe takerdus. Toidutöösturid hoiatavad, et märgis moonutab turgu ja survestab tootjaid.

Nii kaupmeeste kui klientide rõõmuks ei pea enam e-poes pangakaardiga maksmisel käsitsi kogu kaardil olevat 16-kohalist numbrit sisestama, kehtivusajast ja turvakoodist rääkimata.