Autor: Selver • 4. aprill 2023

Ikooniline Järve Selver saab täiesti uue ilme – meenutame olnud aegasid

Hetkel remondi tõttu suletud Järve Selver pole olnud lihtsalt tavaline kauplus, vaid jaekaubanduse lipulaev ja kogukonnakeskus. Peetri Selveri juhataja Anneli Juhkam ja sisekontrolli osakonna juhataja Katrin Kuusk meenutavad, mis oli 23 aastat tagasi Järve Selveris teisiti ja kuidas on ostja selle ajaga muutunud.

Järve Selver avati 2000. aastal. Olulisele tuiksoonele rajatud pood sai koheselt hittpoeks ja seda mitte ainult kohalike seas – sinna sõideti ka kaugemalt. Avamisnädala laupäeval tehti üle 9000 ostu, mis oli prognoositust pea kaks korda enam, käive oli rohkm kui 2 miljonit krooni.

Poe avamist oodati pikisilmi. Avamispäevaks oli 28. september – sellele eelneval päeval oli pood avatud vaid VIP-inimestele. “Juhtus aga nii, et raadiost öeldi ekslikult, et Järve Selver avatakse 27. septembril ja niisiis pidime päev varem tohutu massi vastu võtma,” muigab Juhkam.

Alguses polnud Järve Keskustki

Järve Selver rajati sisuliselt tühjale põllumaale. “Imelik on isegi meenutada, et algusajal polnud seal ümber Järve Keskustki, oli vaid Selver,” arutleb Juhkam. Kunagi oli ka Selveri Köögi tootmine Järve Selveri tagaruumis. “Mõnes mõttes oli see väga mugav – kui saalist mõni toode otsa sai, pistsime pea köögi uksest sisse ja ütlesime, et paluks seda ja seda kiirelt juurde teha,” ütleb Juhkam. Tänapäeval asub Selveri Köögi suur tootmishoone hoopis Lasnamäel.

2000ndate moodsaimad lahendused: torupost ja drive-in

Praegu ei pruugi selles midagi innovaatilist olla, kuid avamise ajal oli Järve Selver teistest poodidest mitmes aspektis uuendusmeelsem. Juhkam meenutab, et kassades oli torupost: “Selleks, et kassapidajad ei peaks jooksma rahaga mööda poodi, saatsime selle kassast ära torupostiga. Panime raha kapslisse ja õhuga tõmmati see vupsti! teisele korrusele peakassa juurde.”

Kuusk ütleb, et sellest pole palju räägitud, kuid Järve Selveri pakkus juba 2000ndatel aastatel drive-in teenust. “Sisuliselt töötas see nii, et meil olid kindlad töötajad, kes ootasid tellimusi ja panid need kokku. Klient sõitis maja küljel asuvasse drive-in'i boksi, andis kella, avas pagasiruumi, töötaja tõstis kauba autosse ja maksta sai nii sularahas kui ka kaardiga. Kuna tellijaid oli ikka väga vähe, siis umbes aasta-poolteise pärast otsustati tegevus lõpetada. Oli ka neid kliente, kes tellisid suure koguse kaupa, kuid järgi ei tulnud,” meenutab Kuusk.

Kaup kärudes ja tolmu all

Juhkami sõnul oli Järve Selver nii populaarne pood, et lisaks suurele poe parklale olid ka ümberkaudsed tänavad poe külastajate autosid täis pargitud. “Kuus aastat peale avamist oli selge, et poodi tuleb laiendada. Tookord tehti seda nii, et kauplust täielikult ei suletud, vaid töö käis ajutiste seinte ja kilede taga,” selgitab Juhkam.

Ehitus tõi kaasa ebamugavust, kuid kliendid said hakkama. Kuusk ütleb, et remondi ajal lendas müügisaali palju tolmu, kaupade jaoks polnud piisavalt riiulipinda ja niisiis olid tooted lihtsalt kärudes keset saali.” Juhkam lisab, et remondi tõttu oli poes ka jahe ning töötajad olid tihti jopedes. “Aga kõik said ilusti hakkama ja tore on meenutada,” ütleb Juhkam.

Osteti kõike ja valimatult

Küsimusele, millised olid Järve Selveri avamise aastatel inimeste ostuharjumused võrreldes tänasega, ütlevad nii Juhkam kui Kuusk, et inimesed olid haaratud majandustõusust. “Osteti peaaegu et valimatult, möödaminnes laoti kärusse, tooteinfot ei loetud. Väga palju sooviti tooteid eraldi kilekottidesse pakendada,” ütleb Kuusk.

Juhkam lisab, et eriti meeldisid inimestele tol ajal kampaaniad. “Laadapäevade ajal oli pood puupüsti rahvast täis, inimestel olid reklaamlehed peos ja otsiti, et kus asub see nuustik ja kus asub see pesuvahend jne,” räägib Juhkam ja meenutab naljakat näidet, kuidas üks vanaproua tuli Laadapäevade ajal Selverisse ja küsis kohkunult, et kus siin see laat siis on?!

Suur ostmine tähendas tol ajal seda, et kõik 20 kassat töötasid vahetpidamata. “Kassaosakonnaga tegelemine võttis suure osa tööajast – millal kellele lõunat-pause korraldada jne.” ütleb Kuusk ja lisab, et nüüd on iseteeninduskassad suurem töö enda peale võtnud.

Järve Selverisse tööle saamine oli auasi

Juhkam töötas Järve Selveri avamise ajal seal teenindajana. Ta meenutab, et konkurss Järvele teenindajaks saamiseks oli niivõrd suur, et juhtkond sai komplekteerida teatud mõttes ideaalse meeskonna. “Avamispäeval soovis personalijuht meile palju õnne – et me olevat õnnelikud väljavalitud,” ütleb Juhkam.

Kuuse sõnul oli Selver juba algusaastatel kaubanduse lipulaev ja teenindusele pandi väga suurt rõhku. “Kui varasemalt läks müüja poodi tööle, siis astus ta lihtsalt leti taha, kuid Selveris olid juba tol ajal igasugused toote- ja teeninduskoolitused, sealhulgas videokoolitused,” ütleb Kuusk.

Keskmine tööstaaž on Selveris pikk

Nii Juhkam kui Kuusk ütlevad, et Selveris töötades on alati olnud inimestel võimalus arenguhüpeteks. “Paljud, kes alustasid teenindajana, on nüüdseks kaupluste juhatajad, teenindus- või osakonnajuhid jne. Häid töötajaid märgatakse ja tunnustatakse,” sõnavad nad.

“Minu meelest on selveris hea töötada seetõttu, et selver areneb pidevalt. Mina alustasin siis, kui olid avatud kolm kauplust Tallinnas. Praegu ametis olles näen, et kõik otsused teeme meie ise – kuidas areneda, mida ja mil viisil paremaks teha. Ettepanekud ja otsused tulevad siitsamast majast, mitte kuskilt „ülevalt“ või teisest riigist,” ütleb Kuusk ja lisab, et nii tekibki see tunne, et sina ise teed selle kaupluse.

Uuenenud Järve Selver avatakse mais

Täiesti uudse kontseptsiooni ja moodsa väljanägemisega Järve Selveris hakatakse kohapeal kääritama ja kergitama sajandivanuse juuretisega käsitööleiba ja pakkuma Itaalia kiviahjus küpsenud maitsvaid pannipitsasid. Rikkalikumaks muutub ka kala- ja liha- ja värskete toodete valik.

Renoveerimisega jääb esimene korrus vaid toidukaupade päralt ning kaupluse teisel korrusel leiab koha rikkalik valik tööstus-, kosmeetika- ja kodusisustuskaupu, rõivaid ja koduelektroonikat.

Rekonstrueerimise käigus ehitatakse kaasaegseks kõik kaupluse osad, kaasa arvatud ladu ja töötajate ruumid. Ehitusel arvestatakse kõige kaasaegsemaid ja keskkonnasäästlikumaid tehnoloogilisi lahendusi. Kogu külmapark viiakse CO2-põhisele külmasüsteemile, mis võimaldab vanemate analoogidega võrreldes ligi viiendiku suurust energia kokkuhoidu.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757