Lai hinnauuring seab kahtluse alla senise arusaama Eesti odavaimast poest

Aprillis läbi viidud uuringus võrreldi ligi 18 000 toote hindu viies suuremas jaeketis ning tulemuste järgi osutus Selver suurtest jaekettidest soodsaimaks. Selveri ostudirektori Pille Raaliste sõnul annab selline lähenemine oluliselt täpsema pildi kui tavapärased ostukorvivõrdlused, mis põhinevad mõnekümnel tootel.

“Viimane laiapõhjaline hinnauuring viidi läbi aprilli keskpaigas ning selle käigus kaardistati ligi 18 000 toote hinnad nii Selveris kui ka teistes suuremates jaekettides. See oli tõeliselt põhjalik analüüs,” räägib Raaliste.

Uuringus võrreldakse sama toodet sama tootega ehk võrdluse aluseks on EAN-kood. See tähendab, et kõrvuti pannakse täpselt sama toode erinevates kettides, mitte sarnased alternatiivid või sama kategooria kõige odavamad esindajad.

Lisaks arvestatakse tulemuste kujundamisel toodete tegelikku ostusagedust. Enam ostetavad kaubad mõjutavad lõpptulemust rohkem kui tooted, mida ostetakse harva.

“Hinnauuringu tulemusi vaatleme kaalutud keskmise põhimõttel ehk Selveri müügistatistika põhjal suurema läbimüügiga toodetel on uuringu tulemustele ka suurem mõju,” selgitab Raaliste.

Tarbijatele on kõige tuttavamad meedias avaldatavad ostukorvivõrdlused, kus võrreldakse valikut igapäevaseid toiduaineid. Sellised uuringu võivad anda küll kiire ülevaate, kuid mitte terviklikku pilti kogu jaeketi hinnatasemest.

“Postimehe ostukorviuuringus on valikus ainult 27 toodet, teiste seas soodsaim keeduvorst, soodsaim hapukoor ja mitmed teised kõige odavamad alternatiivid. See ei ole suur pilt, vaid tilluke väljalõige,” ütleb Raaliste, kelle sõnul moonutab väikese valimi kasutamine paratamatult tulemusi, sest suurte jaekettide sortimendis on kümneid tuhandeid tooteid ning tarbijate ostueelistused on märksa mitmekesisemad.

“Näeme oma müügistatistikast, et paljudes kategooriates ei eelista kliendid kõige odavamaid tooteid, vaid valivad kvaliteeti ja oma lemmikuid,” sõnab ta.

Näitena toob Raaliste hiljutise ostukorvivõrdluse, kus osadel kettidel ei olnud üks uuringus sisaldunud toode üldse müügil. Sellisel juhul jäi selle toote hind nende kettide ostukorvi maksumusest välja, mis muutis lõpptulemuse teistega võrreldes märkimisväärselt soodsamaks. “Lugeja sellesse ei süvene ja võib teha ennatlikke järeldusi.”

Viimase uuringu tulemused näitasid, et Selver oli võrreldes teiste suuremate jaekettidega 1,4–2,5 protsenti soodsam.

Raaliste sõnul näitab see, et aastaid püsinud kuvand kallist ostukohast ei vasta enam tegelikkusele.

“Näeme, et Selveri maine kalli ostukohana on müüt. Tegelikkuses edestame hinnaeelisega isegi jaeketti, kes nimetab ennast oma reklaamides odavaimaks ostukohaks,” ütleb ta ning rõhutab samas, et hind on vaid osa ostukogemusest. “Klientide jaoks on olulised ka toodete saadavus, teenindus, puhas kauplus ning võimalus teha kõik vajalikud ostud ühest kohast.”

Jaekaubanduses on viimastel aastatel olnud näha trendi, kus tarbijad otsivad küll häid hindu, kuid ei tee otsuseid ainult kõige odavama toote põhjal.

Selveri kliendid hindavad jätkuvalt laia valikut ning võimalust leida ühest poest nii igapäevased esmatarbekaubad kui ka kõrgema lisandväärtusega tooted.

“Meie püsikliendid hindavad võimalust leida enda toidulauale ka pardifileed, graavilõhe, veiseliha ja teisi premium-klassi tooteid. Inimesed väärtustavad seda, et saavad Selverist korraga kätte kõik vajaliku,” ütleb Raaliste.

Selveri sortimendis on ligikaudu 50 000 toodet, millest 65 protsenti toidukaupadest ja karastusjookidest on Eesti päritolu.

“Selver on Eesti jaekaubanduse turul alati eristunud suurepärase kvaliteedi, kõige suurema toiduvaliku ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Meie eesmärk on pakkuda kliendile mõistlikku hinnataset, puhast eestimaist toitu ja head teenindust.”

Selveri tellitud hinnakaardistuse viis 7.–12. aprillini 2026 läbi MyRetailmonitor. Uuringus võrreldi hindu viies suuremas jaeketis: Selveris, Rimis, Coopis, Maximas ja Prismas.

Kokku kaardistati 17 799 toodet. Võrdluse aluseks olid toodete EAN-koodid ehk võrreldi täpselt samu tooteid. Uuring hõlmas toodete tavahindu ning tulemused arvutati kaalutud keskmisena, võttes arvesse toodete tegelikku müügimahtu.