Väiketootja, anna endast märku – Selver otsib lettidele uusi kodumaiseid maitseid

Selveri lettidel on praegu enam kui 15 000 Eestis valmistatud toodet, nende seas üle 1000 väiketootjate toote. Jaekett teeb koostööd ligi 200 väiketootjaga, kuid Selveri ostudirektori Pille Raaliste sõnul jagub lettidel ruumi veel paljudele põnevatele eestimaistele toodetele.

“Väiketootjad, pöörduge julgelt Selveri poole. Meie uks on alati avatud ja soovime teie tooteid oma lettidele,” kutsub ta ning lisab, et kui tootmismahust ei piisa esialgu kogu keti varustamiseks, ongi sageli mõistlik alustada väiksemalt ja vaadata, kuidas kliendid toote vastu võtavad.

“Oleme koostöö osas paindlikud. Väiketootja saab alustada väikeste sammudega ja endale sobivas tempos,” selgitab Raaliste.

Kui toode osutub klientide seas menukaks ja tootja võimekus kasvab, saab järk-järgult laiendada ka müügivõrku. Sellisel moel annab suurema jaeketiga koostöö väiketootjale võimaluse turgu proovida ning ettevõtet samm-sammult kasvatada.

Selverite sortiment võib seetõttu piirkonniti erineda, kuid kohaliku ja värske kauba puhul on see Raaliste sõnul igati põhjendatud. Väiketootjate tugevuseks peab ta ka tootearendust – väikestes ettevõtetes sünnib sageli maitseid ja kooslusi, mida suurtootjate tavavalikust ei leia.

“Kodumaine ja värske toit on Eestis põhjusega armastatud – see on maitsev ja kvaliteetne. Väiketootjate tootearendus ja maitsekooslused on seejuures väga nutikad, huvitavad ja eristuvad,” räägib Raaliste.

Väiketootjate kaupadele leidub koht ka väljaspool tavapärast ostukorvi. Neid ostetakse sageli kingituseks ning jõulude eel paneb Selver kokku kinkekotte ja -korve, kuhu valitakse erinevate väiketootjate põnevamaid tooteid. Need on klientide seas populaarsed ning neid on oodata ka eeloleval talvel.

Nii võib ühe väiketootja moos, juust, lihatoode, maiustus või muu kohalik hõrgutis alustada teekonda mõne kodukandi Selveri riiulilt ja jõuda sealt aja jooksul märksa kaugemale.

Kõik head tooted ei jõua aga ise jaeketi ukse taha. Raaliste kogemuse järgi kipuvad just väiksemad tootjad olema tagasihoidlikumad ning suure kaupluseketi poole pöördumist pelgama.

“Väiketootjad on tihtipeale ise tagasihoidlikud ega julge suure jaeketiga ühendust võtta. Julgustan seda tegema,” ütleb Raaliste. “Meie tahame häid Eesti tooteid leida ja aidata neil rohkemate inimesteni jõuda.”

Kui tootja ise Selveri poole ei pöördu, võivad rollid aga hoopis vahetuda.

“Suured tootjad tulevad ise oma toodangut näitama ja pakkuma, aga väikeseid tegijaid tuleb vahel ise otsima minna,” sõnab ta.

Selver korraldab selleks igal aastal väiketootjate juurde ringreise, kus kohtutakse olemasolevate partneritega ja otsitakse uusi. Igal aastal võetakse ette erinev piirkond ning järgmine samasugune ringreis seisab juba ees sel sügisel.

Mõnikord tähendab see väiketootjale üsna ootamatut telefonikõnet: Selver on tema toodet märganud ning tahaks seda oma kauplusesse müügile. Selline ettepanek mõjub tootjatele sageli meeldiva üllatusena.

Kohtumiste eesmärk pole üksnes uusi kaupu leida. Kohapeal käies saab parema ülevaate sellest, kuidas väike ettevõte tegutseb, millised on tema võimalused ning millistes küsimustes saab suurem partner koostöö korraldamisel paindlikum olla.

“Mõistame väiketootjate väljakutseid ja oleme seetõttu valmis teatud küsimustes vastu tulema. Meie soov on tuua kodumaiste väiketootjate valik rohkemate inimesteni,” ütleb Raaliste.

Päris ilma tingimusteta kaupluseriiulile siiski ei pääse. Toode peab olema jaemüügiks sobivalt pakendatud ja märgistatud ning kandma EAN-koodi. Tootjal peab olema võimalik võtta tellimusi vastu e-posti või elektroonilise andmeside kaudu, tarnida kaup kokkulepitud ajal otse kauplusesse ning väljastada Eestis registreeritud juriidilise isikuna raamatupidamisnõuetele vastav arve.

Täidetud peavad olema ka konkreetsele kaubale kehtivad õigusaktidest tulenevad nõuded ja standardid. Näiteks alkoholi puhul puudutab see muu hulgas aktsiisi arvestust ja aruandlust.

Need on miinimumnõuded juhul, kui väiketootja viib kauba ise otse kauplusesse. Kesklao kaudu tarnimisel lisanduvad täiendavad nõuded kauba komplekteerimisele.

Nõuete loetelu ei peaks väiketootjat heidutama. Mõte on leida üheskoos sobivaim koostöövorm, mis vastab nii jaemüügi nõuetele kui ka tootja tegelikule võimekusele. Kui alguses jõuab kaup vaid mõnda piirkonna poodi, võib sellest aja jooksul kasvada märksa suurem koostöö.

Selveri kogemus näitab, et ostjad hindavad eestimaist toodangut ja otsivad seda kaupluseriiulitelt teadlikult. Väiketootjate tugevus on sageli just eristumine – olgu selleks kohalik tooraine, omanäoline retsept või maitsekooslus, mida masstootmisest ei leia.

Selveri müügiandmed näitavad, et kodumaine kaup pole üksnes hinnatud, vaid jõuab ka päriselt inimeste ostukorvi. 2026. aasta esimesel poolaastal moodustasid Eestis valmistatud tooted 65,3% Selveri toidukaupade käibest ehk ligikaudu kaks kolmandikku klientide ostetud toidukaubast oli kodumaine.

Mõnes kaubagrupis on Eesti toodangu ülekaal veelgi suurem. Värske liha, valmistoitude ja kondiitritoodete puhul ületab kodumaiste toodete osakaal 95%.

Tegu pole ühe poolaasta erandiga. Viimase viie aasta jooksul on Eestis valmistatud toodete osakaal püsinud Selveri toidukaupade käibest 65–66% juures. Andmed põhinevad Selveri kaupluste ja e-poe toodete brutokäibel.

Numbrid annavad Selveri sõnul põhjust otsida lettidele veelgi rohkem kohalikke tegijaid. Mida rohkem jõuab poodidesse häid ja omanäolisi Eesti tooteid, seda suurem on nende võimalus leida endale uusi ostjaid ning kasvada kodukandi tootest kaugemale.