Peipsi-mehed panid köögiviljad kokku

"Kahe nädala pärast pakume lisaks rohelisele sibulale ja kurgile ka tomateid," lubab Peipsiveere juhatuse esimees, Tartumaal Vara vallas elav Ingvar Tšižikov.

Värske kauba veab ta Peipsi-äärsetest aedadest pealinna kolm korda nädalas. Eelmisel suvel kauples Tšižikov Peipsiveere kaubamärki kandva köögiviljaga peamiselt laatadel. "Näiteks mardilaadal Tallinnas müüsin kaks tonni sibulat," täpsustab ta.

Ometi ei läinud ühistu moodustamine sugugi libedalt. "Tahate taas kolhoosi teha," meenutab Tšižikov kohalike esialgset vastuseisu. Lõpuks leidus siiski kaheksa julget asutajaliiget. "Ega kõik peagi ühistu liikmed olema," räägib Tšižikov. "Kuigi ükski vene vanausuline ei julgenud liikmeks hakata, ostsin mullu sügisel näiteks kogu Piirissaare sibulasaagi ära. Kusjuures maksin mugulsibula kilo eest 10 krooni ehk paar-kolm krooni rohkem kui teised kokkuostjad."

Köögiviljaühistu suurim varajase kurgi ja tomati kasvataja, Jõgevamaal Pala lähedal asuva Madise talu peremehe Meelis Mõisa sõnul astus ta ühistusse eelkõige turuväljundi pärast.

"Ükshaaval pole kasvatajatel mõtet ju suurde poodi oma kaubaga sisse astuda," seletab Mõisa. "Seni olen oma toodangut juba aastaid peamiselt Tartu turule vedanud ja kunagi, kui bensiiniliiter maksis vaid 3 krooni, sai ka Tallinna keskturu vahet sõelutud."

Rublaajal sõidutasid Mõisa ema-isa nagu enamik Peipsi-äärseid köögiviljakasvatajaid oma toodangu hoopis Leningradi turule, kust teeniti kolhoosipalgale igati kopsakas lisatulu.

"Mind huvitab, mida mina suudan Peipsiveere kaubamärgiga Eestis teha ja mida kaubamärk suudab ise teha," mõtiskleb Tšižikov.