Andres Järving ei välista Selverite müüki

Läti tegevuse kogukahju suurust ei julgenud Järving öelda. „Palju sõltub ka audiitoritest ja meie plaanidest, kui palju kinnistuid peab alla hindama,“ põhjendas ta. Samas märkis ta, kui tuleb pakkumisi, siis on küsimus, mis hinnaga on võimalik müüa. „Mis on hea asukohaga, seal saab loodetavasti võitu, kehvema asukoha puhul tuleb kaotus. Lähemad kuud näitavad,“ lisas ta.

Teine küsimus on Kaubamaja nõukogu esimehe sõnul, kas kinnistutele leidub lähiaastatel rakendust. „See on põhiküsimus, mis kahjumit või kasumit mõjutab,“ toonitas ta.

Hetkel kaupluste ja kruntide müümiseks Järvingu kinnitusel läbirääkimisi ei peeta. „Esimene prioriteet on võib-olla see, et näiteks kaks aastat ajutiselt välja rentida või kaks aastat seista lasta. Me saame suures osas sisseseadet kasutada, kui vaja on,“ rääkis ta.

Järving rääkis, et parematelgi aegadel oli suuruselt teisel kauplusteketil ICIl neli-viis aastat kahjum ja et Prismagi, kes Läti turule tuli, kannab kahjumit. Seepärast leidis ta, et praegu oleks mõistlik olla operatiivne ja tõmmata korra kulud maha.

Järvingu sõnul on Läti turg jaotatud kahe vahel ära. „On Maxima ja Rimi, kel mõlemal on 25 ja 30 protsendi vahel turuosa,“ ütles ta. „Nemad on küllalt ammused olijad.“

Tallinna Kaubamaja veel Läti turul laienemiseks kõiki plaane maha matnud ei ole, soovides I.L.U. kontseptsiooni Lätti eksportida. „See plaan on praegu jõus,“ kinnitas nõukogu esimees.

Teistest lähinaabritest ja seal plaanitavast tegevusest Järvingu sõnul hetkel konkreetselt rääkida ei saa. „Muidugi hoiame silmad lahti,“ sõnas ta. Venemaa sihtriigina tundus talle aga vastuoluline. „Ühed on hävinud, teised teenivad päris korralikku kasumit,“ rääkis Järving seal tegutsevatest ettevõtjatest. „Arvame, et meie musklid on liiga väikesed ja seal on liiga suur poliitiline risk,“ lisas ta.