- ST
Lindströmi võtmekliendijuht: kaubanduses peab tööriidelahendus olema eelkõige paindlik
Lindströmi võtmekliendijuhi Kätlin Lehemetsa klientide seas on mitmeid suuri jaekette. Ligi kümne aasta jooksul on ta näinud väga erinevaid tööriidevajadusi ja teab hästi, mida valikuid tehes kiputakse alahindama ja mida küsivad rõivaste kohta kõige rohkem töötajad. Intervjuus räägib ta, millistele nõuetele peavad vastama tööriided kaubanduses ning kuidas paindlik tööriiete renditeenus aitab ettevõtetel igapäevast tööriiete haldust lihtsustada.
Kas saad tuua näite mõnest olukorrast, kus tööriidelahendus tegi kliendi elu selgelt lihtsamaks?
Esimesena tuleb pähe üks värske lugu, mis iseloomustab hästi pikaajalist ja usalduslikku koostööd. Meie klient avas uues asukohas kaupluse ja andis meile vaid lühikese briifi: millal ja kui paljudele töötajatele peab rõivalahendus valmis olema ja “korraldage kõik tööriietega seonduv täpselt nii, nagu eelnevate kauplustega”. Kliendil ei olnud vaja hakata detaile läbi mõtlema ega protsessi üle kontrollima – ta andis vastutuse meile ja usaldas, et kõik saab õigeks ajaks tehtud. Minu jaoks näitab see hästi, kui palju võib hästi toimiv pikaajaline koostöö kliendi elu lihtsamaks teha.
Milline näeks see protsess välja aga siis, kui uus klient vajab töörõivalahendust?
Kui on uus klient, kes pole varem tööriideid rentinud või meiega koostööd teinud, alustame enamasti juhtkonnaga vajaduste kaardistamisest. Võimalusel käime ka töökohti ja tööprotsesse kohapeal vaatamas. Rõivalahendus peab vastama töö tegelikule iseloomule – olema ühtaegu esinduslik ning võimaldama töötajal vajadusel mugavalt kaupa vastu võtta, riiuleid täita ja külmaruumis käia. Kaubanduses on seetõttu oluline nii kihiline riietumine kui ka see, et rõivas ei piiraks liikumist.
Koos kliendiga selgitame eri osakondade ja töötajate vajadused ning vaatame, kas sobib mõni olemasolev kollektsioon või on mõistlik luua kliendipõhine erilahendus.
Oluline on ka otsustada, kas on vaja nimelisi ehk töötajapõhiseid rõivakomplekte või ühiskasutuses riideid. Mõlemat lahendust kasutatakse üsna võrdselt ja neid saab ka kombineerida. Näiteks praktikantide või hooajatöötajate puhul on ühiskasutuses komplektid sageli paindlikum lahendus. Kui kollektsioon on valitud, siis algab mõõdistamine.
See võib tähendada päris väsitavat päeva?
Jaa, eriti kui räägime sadadest töötajatest. Kui tegemist on ühiskasutuses rõivalahendusega, oskavad meie kogenud haldurid töötajatega kohtudes juba üsna hästi hinnata, kui palju on vaja näiteks M-suuruses fliise, L-suuruses särke ja nii edasi. Kui aga rõivad on nimelised, mõõdetakse kõik üle, et igaüks saaks täpselt sobiva t-särgi, püksid, jaki või vesti. Vajadusel saab standardsuurusi ka korrigeerida, näiteks säärepikkust lühendada.
Suuruste osas läheb vahel vaja diplomaatilisust. Mõni töötaja on näiteks täiesti kindel, et talle sobib S-suurus ega taha riiet esialgu proovidagi, kuid proovides selgub, et mugavam on hoopis järgmine suurus. Just sellepärast ongi mõõdistamine ja proovimine oluline.
Mitu komplekti iga töötaja jaoks tavaliselt arvestatakse?
Tavaliselt arvestatakse ühe töötaja kohta kolme komplektiga: üks on seljas, üks kapis ja üks Lindströmis hoolduses. Vahetus toimub enamasti kord nädalas. Toiduainetööstuses, kus hügieeninõuded on rangemad ja tööriideid tuleb vahetada iga päev, on ka komplekte rohkem ning hooldus- ja vahetusring tihedam.
Mis on see, mis uut klienti tööriideteenuse kasutuselevõtul kõige sagedamini üllatab?
Kui kutsume kliente oma tootmisse külla, üllatab neid sageli see, kui suur ja detailirohke süsteem tööriideteenuse taga tegelikult on. Suured masinad, sorteerimis- ja kuivatamisliinid, rõivaste kontroll, parandamine, eluea lõpetanud riiete ümbertöötlusesse suunamine. Kõik see on osa terviklikult läbimõeldud rõiva eluringist – niidist rõivaks ja rõivast taas tooraineks.
Teine asi, mida kliendid riiete renditeenust kasutama hakates väga positiivsena välja toovad, on suur paindlikkus. Kaubanduses vahetuvad töötajad üsna sageli, aeg-ajalt lisandub praktikante või hooajatöölisi. Siis ei pea klient ise otsima hakkama, kust saada kiiresti sobivas suuruses tööriideid, kus üleliigseid komplekte hoiustada või mida nendega edasi teha. Selle korraldamise võtame meie enda peale. Piisab ühest kõnest või e-kirjast – üleliigsed rõivad saab tagastada ja puuduolevaid suurusi juurde tellida.
Meie e-keskkonda peetakse äärmiselt heaks tööriistaks – kliendil on digitaalselt täielik ülevaade, kui palju komplekte on kasutuses, kui palju hoolduses, millal riided viimati pesus käisid ja nii edasi. Nende andmete põhjal saab analüüsida, milline rõivakogus ja teenusekorraldus on kõige mõistlikum.
Mida töötajad ise healt tööriidelt ootavad?
Töötaja ootab eelkõige, et tööriie oleks funktsionaalne, mugav, hästi istuv ja näeks ka hea välja.
Teenuse käivitamisel teeme sageli infotunni, kus töötajad saavad Lindströmi esindajalt kõik oma küsimused ära küsida. Kõige sagedamini tuntakse huvi, ega riie pole vahepeal kellegi teise kanda olnud. Selgitame, kuidas rõiva sisse paigaldatud kiip aitab tagada, et see jõuaks pärast pesu tagasi õige kliendi juurde ning õige osakonna või töötaja kappi.
Palju küsitakse ka hügieeni kohta – kas saab olla veendunud, et riie on puhas. Meil on kindlad hooldus- ja kvaliteediprotsessid, mis tagavad, et rõivas säilitaks lubatud omadused kogu oma kasutusaja jooksul. Kasutame kindlaid pesuprogramme, hooldusvahendeid, viime läbi kvaliteedikontrolli.
Sage küsimus puudutab ka riietesse paigaldatud kiipe: kas nende abil saab jälgida ka töötajate liikumist? Vastus on selge ei. Kiipi loetakse meie teenindusprotsessi eri etappides – näiteks siis, kui rõivas jõuab hooldusse, liigub sealt välja või jõuab kliendi juurde. Jälgime rõiva, mitte inimese teekonda.
Mida kiputakse töörõivalahendust valides valesti arvestama või alahindama?
Üsna sageli arvatakse, et riideid pole vaja nii tihti pesta, kuid tegelik vajadus sõltub väga palju töö iseloomust. Füüsilise töö puhul võib näiteks t-särki olla mõistlik vahetada ja pesta kaks korda nädalas. Vahel alahinnatakse ka sooja pesu kasu või hea nähtavuse tähtsust laotööl.
Üks asi, mille mõju on enne proovimist üsna raske hinnata, on ergonoomiline matt, mida samuti pakume. Võib tunduda, et mida üks matt ikka muudab. Aga kui kassapidaja, värvisegaja või mõni teine töötaja seisab suure osa päevast betoon- või kivipõrandal, teeb pehmem alus enesetundes märgatava vahe. Pakun sageli, et proovime paar nädalat ja vaatame, kuidas töötajad ise erinevust hindavad.
Kui üks kaubandusettevõte hakkaks täna tööriidelahendust nullist kavandama, siis millised asjad soovitad tal kõigepealt läbi mõelda?
Kõiki eelmainitud asju – töö iseloom, vajaminevate rõivaste hulk ning ühiskasutus- või töötajapõhine lahendus – saame läbi vaadata koos kliendiga. Lisaks soovitan mõelda, kas mõni töötajarühm peab teistest eristuma, näiteks vahetusevanemad, esmaabiandjad või juhid. Ka seda saab riietusega hästi lahendada.
Teiseks tasub vaadata tervikut. Lisaks tööriietele võiks läbi mõelda ka vahetusvaipade vajaduse, sest nii tööriided kui ka vaibad mõjutavad kaupluse puhtust, ohutust ja üldmuljet.
Kõike ei pea oskama kohe alguses ette näha. Meie roll on olla kliendile partner nii lahenduse kavandamisel kui ka siis, kui elu teeb viimasel hetkel korrektiive. Kui klient helistab ja ütleb, et nädala lõpus tuleb kümme uut inimest tööle ja mul pole neile riideid, siis teeme kõik võimaliku, et need õigeks ajaks olemas oleksid. Selline kliendi hoidmine on meil lihtsalt veres.
Küsi pakkumist SIIT!
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Galerii: Ivar Vendelin avas Ülemiste keskuses 800ruutmeetrise Aasia restorani
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
