Kasutatud raamatute müük sujus kenasti

Raamatukoi puhul on uusi ja vanu raamatuid müügis pooleks ja viimaste äri läheb kenasti, hoides kogu kauplust vee peal, rääkis Matsina.

Matsina ei jaganud arvamust, et pool aastat tagasi ilmunud ja lattu seisma jäänud raamatud tuleks kiiresti alla hinnata või lausa maha kanda. „Kui see on teatmeteos, miks peaks seda poole aasta pärast maha kandma?“ imestas ta. „Kirjastustel on olnud selgelt rumalaid otsuseid, pärast on raamatuid tuldud meilt otsima,“ selgitas Matsina.

Ennatliku allahindamise näidetena tõi ta üle 10 aasta tagasi ilmunud lindude ja liblikate määrajad, mis maksid algul 200 krooni. Seejärel lasi kirjastus Valgus määraja hinna 30 kroonile ja kogu tiraaž ostetigi ära. Nüüd pole huvilistel neid raamatuid enam kuskilt võtta. Sama lugu juhtus Mart Kalmu „Eesti 20. sajandi arhitektuuriga“, mille jäägid läksid Apollo raamatupoes müüki 50 krooniga tükist. Praegu müüvad antikvariaadid arhitektuuri- ja kunstitudengitele vajalikku raamatut 1000 krooniga.

„Aga väga kergekaalulist ajaviitekirjandust, mida pidevalt peale tuleb, ei pruugi keegi hiljem isegi 15-20 krooniga tahta,“ lisas Matsina samas.

Kui turuvõitlust toimub, leiab see aset Rahva Raamatu ja Apollo Raamatupoe vahel ning väikesi kauplusi ei puuduta, arvas Matsina ja lisas, „aga ega teisi müüjaid meil väga palju polegi, kui kohalikud raamatupoed välja arvata.“

Hulgimüüjale on kindlasti magusaks suutäieks suurte kaubanduskettide nagu Selveri, Prisma ja Rimi raamatuletid, märkis Matsina. „Eks nad üritavad neid aeg-ajalt üksteiselt üle lüüa,“ arvas ta.