Autor: Kaubandus.ee • 27. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puusaag: keegi pole arvestanud, kui suurt tulu toetused tagasi toovad

EAS jagab ettevõtjatele miljardeid, aga ma pole veel kusagil näinud mingeid arvestusi, kui palju need projektid on sisse toonud, millist tulu toodavad firmadele ja riigile, sõnas OÜ Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag.

"Krimelte on saanud eksporditoetust kaks korda kokku 196 338 krooni," ütles Puusaag. "Kes siis rahast ära ütleb, kui niisma antakse. Aga iga kord, kui toetuste taotlemise teema ette võtame, siis põrkume kohe terve rea takistuste otsa," lisas ta.

"Alates sellest, kas hetkel kehtivate reeglite järgi me üleüldse oleme abikõlbulikud, millises osas, kui tihti ja kui palju võib keegi abi saada. Juba see võtab päris palju ressurssi. Üks messiprojekt kestab päris tükk aega. Saime Ukraina messile toetust, siis selgus, et enne Kölni messile toetust ei saa, kui üks projekt lõpetatud," rääkis ta.

"Ukraina messi projekt kestis kaheksa kuud koos kõigi aruandluste ja tõestusmaterjalidega. Osaleme aastas umbes kümnel messil, aga aastas on ainult 12 kuud. Nii et enamasti jääb see bürokraatia taha," ütles Puusaag. 

Tema sõnul on Eesti ekspordi põhiprobleem meie väiksus ja kaugus huvitavatest turgudest. Kaubandusesindused strateegilistes punktides on see, mida tuleks toetada. Toetama ei peaks niivõrd asju, mida ettevõtted saavad ise teha vaid neid asju, mis mõjutavad meie kui riigi konkurentsivõimet, kinnitas Krimelte juht.

"Kui su kinnisvara on kehvas asukohas, siis peab olema hea bussiliiklus tagatud. Kui su riik asub Euroopa pärapõrgus ja sa soovid teda müüa (tarnijana, investeerimiskeskkonnana), siis peavad siia olema head ühendusteed, tihe ja regulaarne transport maal, veel ja õhus," selgitas Puusaag.

"Riik ei peaks keskenduma üksikute firmade probleemidele, kelle rahasaamine sõltub projektikirjutamise oskustest, vaid ikkagi keskkonnale ja infrale. Ka transiit on sellest seisukohast väga oluline haru, sest mida rohkem kaup liigub, seda tihedamalt "buss" meie külas käib," sõnas ta.

Kes tegelikult toetust vajavad ja kes mitte, ei julgenud Puusaag öelda. "Ma ei usu, et läbilöögivõimeline firma või äriidee jääb sellepärast teostamata, et ei saanud toetust. Selline projekt või sellised inimesed leiavad alati vajalikud ressursid. Kui ei leia, siis pole õige asi olnud. Nii võibki juhtuda, et head projektid saavad ise hakkama ja nõrgemad kurdavad, et kui saaks toetust, küll siis teeks, aga jagajad on lollid. Kus raha jagatakse, seal on ikka tüli," märkis ta.

"Kui EAS presenteerib ennast, siis me kuuleme, kuipalju miljardeid kui mitmele projektile on jagatud. Aga ma pole veel kuskil näinud mingeid arvestusi, kui palju need projektid on sisse toonud, millist tulu toodavad firmadele ja riigile. Milline on tasuvus? Kust me siis teame, millised projektid tegelikult toetust vajavad," lisas Puusaag.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757