Autor: Kaubandus.ee • 30. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tegemist ei ole võrdlusega ega statistilise hüppega madalalt võrdlusbaasilt - kaupade käitlemise mahud sadamais ületasid mullu 2008. aasta näitajaid. Kaupade lastimise ja lossimise mahud Eesti sadamais ulatusid statistikaameti andmeil juulis rekordkõrgele - sadamais laaditi peale ja maha 3,9 miljonit tonni kaupa ehk 13% enam kui mullu juulis.

Juulis lastiti ehk laaditi peale 2,8 miljonit tonni kaupa ehk ligi viiendik enam kui mullu samal kuul. Viimati laaditi selline kogus kaupa laevadele neli aastat tagasi. Seitsme kuuga lastitud kaubakogus ületab 18%ga eelmise aasta sama perioodi.

Tõusujoones jätkab ka lossimine ehk kauba mahalaadimine, mis tegi veidi rohkem kui ühe miljoni tonniga juulis viie viimase aasta rekordi. Seitsme kuuga lossiti 17% rohkem kaupa kui mullu.

Tallinna Sadamas, mille alla kuuluvad Vanasadam, Muuga sadam ja Paljassaare sadam ja Paldiski Lõunasadam, on kaubamahud pea samas suurusjärgus kasvanud. "Meie kaubamahu kasv seitsme kuu kokkuvõttes on umbes 17%, nii et meil kajastuvad statistikaameti andmed küll ja olgem ausad, eks meie põhilise mahu annamegi," ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand.

Kõik grupid kasvavad

Seejuures pea võrdselt hästi läks kõikidel kaubagruppidel, nagu vedellast, puistekaubad ja päris hea tõusu tegid konteinerid ja ro-ro kaup. "Positiivne on see, et konteiner ja ro-ro-kaup on tänu majanduse ja tarbimise elavnemisele meie piirkonnas, kus kaup liigub, tõusuteel. See teeb meele rõõmsaks," rääkis Kaljurand.

Millised on Tallinna Sadama kaubamahud järgmistel kuudel? "Igal juhul august näitab sama trendi ja ma tahaks loota, et ka aasta lõpukuud on positiivse kasvuga. Kas just viiendiku võrra, aga positiivse kasvuga kindlasti," vastas Tallinna Sadama juht. Lisaks ootab Tallinna Sadam Kasahstanilt otsust viljaekspordi kohta, mis võib sadamale paari miljoni tonni vilja ekspordiga seotud tööd anda. Lepingu saamine selgub septembris.

Sillamäel asuva Tiit Vähi osalusega Silporti juhatuse esimees Margus Vähi jäi kaubamahte kommenteerides napisõnaliseks. "Meie kuude lõikes kaubamahtusid ei avalda. Võime öelda, et väike kasv on ka meil, kuid kasvuruumi on veel küllaga," rääkis Vähi. Tema sõnul ei anna üksikute kuude võrdlemine täpset pilti, kuna kaubakogused kõiguvad. "Sillamäel töötame selle nimel, et kasv jätkuks ka järgnevatel aastatel," märkis ta.

Vähi sõnul sõltub kaupade eksport ja import peamiselt maailmamajanduse kosumisest ja transiitkaubanduse võtmeks on endiselt kaupade toimetamine üle Eesti- Vene piiri. Ta lisas, et viimane on endiselt takistatud.

Sillamäel jõudu rohkem

Sillamäe sadam praegu töökäsi senistele juurde ei vaja. "Vajadus uue tööjõu järele tekib uute investeeringutega uutesse terminalidesse. Tänase inimeste arvuga oleme suutelised käitlema praegusest tunduvalt suuremaid kaubakoguseid," ütles Vähi.

Eesti Raudteel veeti seitsme kuu kokkuvõttes 16% rohkem kaupa, ütles Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase. "Juulikuu kaubaveo maht oli 2,24 miljonit tonni, mis oli üle 13,3% enam kui mullu samal perioodil," rõhutas Glase ja lisas, et 1,59 miljonit tonni kuu mahust moodustasid traditsiooniliselt nafta ja naftasaadused.

Transiitvedude osakaal juuli veomahus moodustas 1,84 miljonit tonni. Glase sõnul on transiitvedudesse viimasel ajal lisamahte andnud Venezuelast Valgevenesse veetav kütus ning siseriiklikult on mahte kasvatanud põlevkivivedu.

Järgmisteks kuudeks ootab Eesti Raudtee juuliga sarnaseid mahte. "Võrdlus eelmise aastaga võib tunduda küll muljetavaldav, kuid arvestada tuleb, et 2009. aasta oli viimase kümnendi kesiseim. Näiteks aastatel 2005-2006 oli aastane kaubavedude maht üle 44 miljoni tonni, 2007. aastal, mil mahud järsult langesid, veel 36,7, ja 2008. aastal üle 26 miljoni tonni ning mullu vaid 25,38," selgitas Glase.