Autor: Maarit Eerme • 22. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Ligi 20-protsendi suurune salasigarettide osakaal Eestis ületab EL keskmise taseme peaaegu kaks korda. Eesti salasigaretituru kasv oli 2012. a Suurbritannia, Kreeka ja Itaalia kõrval üks kiiremaid. Salaturu kasv on tulnud eelkõige Valgevenest pärineva salakaubavoo suurenemise arvelt: möödunud aastal toodi 13,4 protsenti salasigarette Valgevenest, aasta varem pärines Valgevenest 8,5 protsenti salasigarettidest ja 2010. a ainult 0,8 protsenti. Salasigaretituru suuruse poolest oleme langenud tagasi 2009. a tasemele,” ütles KPMG Baltics OÜ maksu- ja õigusnõustamise teenuste juht Joel Zernask.

Lisaks Eestile ületab salasigarettide osakaal EL keskmist veel üheteistkümnes riigis: Lätis 30,7%, Leedus 27,5%; Iirimaal 19,1%; Soomes 16,9%; Suurbritannias 16,4%; Prantsusmaal 15,7%; Kreekas 13,4%; Poolas 13% ja Saksamaal 11,1%.

Soome on tõusnud salasigarettide levikult Iirimaa järel viiendale kohale. Soome salasigaretiturg moodustas 2012. a 16,9 protsenti koguturust võrreldes aasta varasema 15,4 protsendiga. 70 protsenti Soomes levivatest ebaseaduslikud sigarettidest pärineb Venemaalt ja 7 protsenti Eestist.

KPMG läbiviidav iga-aastane uuring näitab järjepidevat salasigarettide turumahu kasvu. Kui 2006 moodustas salaturg EL 27 liikmesriigis 2,4%, siis 2011 oli see juba 10,4% ja möödunud aastal 11,1% kõigist EL-is tarbitud sigarettidest. Euroopa Liidus tarbiti 2012. a hinnanguliselt 65,5 miljardit salasigaretti, mis on võrdne Prantsusmaal ja Portugalis kokku legaalselt müüdud sigarettide kogumahuga. Salasigaretituru tõttu jäi EL riikidel eelmisel aastal aktsiisi- ja maksutuluna kogumata ligikaudu 12,5 miljardit eurot.