6. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Riigil jäi 2014. aastal alkoholi ja tubaka salakaubanduse tõttu saamata umbes 70 miljonit eurot, ettevõtetele põhjustatud kahju ei ole keegi kokku arvutanud. Salakauba tarbimine Eestis on kerges langustrendis, ent järsult tõusvad aktsiisid loovad soodsa keskkonna salaturu elavnemiseks,” ütles Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Lehise sõnul on tubakatooted kõige ahvatlevam salakaup, sest viis kuuendikku sigaretipaki hinnast moodustavad riigimaksud, Valgevene salasigareti paki saab salakaupmees kätte paarikümne eurosendiga, müüb aga vähemalt hinnaga 1.60. Seetõttu põhjustab just salatubakas riigieelarves märkimisväärse maksuaugu.

Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul on sigaretid salakaupmeeste jaoks ka väike ja kerge kaup, mida transportida. Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm tõi näiteks juhtumeid, kus ka riiki sisenevatele illegaalidele on salasigareti kast selga pandud.

Koidu tõi välja, et lisaks salakaupmeeste trahvimisele nõuab Maksu- ja Tolliamet sisse aktsiisimaksu konfiskeeritud kaubalt. Samuti on amet teavitanud tööandjaid, kelle töötajale on jõustunud trahviotsus salakauba smugeldamise eest.

Tõrva Tarbijate Ühistu juhataja Ilona Leetma tõi oma ettekandes välja, et Valgamaal Tarbijate Ühistu kauplustes on näiteks alkoholi müügimaht vähenenud sel aastal 10-25 protsenti. Tühja paki uuringu järgi on kolmandik Valgas tarbitavatest sigarettidest salasuitsud.

“Valkas asub alkoholipood, mille müügihinnad on kohati madalamad kui Eesti kaupmeestele kehtivad sisseostuhinnad – aktsiisierinevus Eestis ja Lätis on nii suur. Ei kujuta ette, mis siis saab, kui uuest aastast aktsiis veelgi tõuseb,” ütles  Leetma.

Lehis osundas kiirele aktsiisitõusu tempole, mis vahemikus 2010-2020 kergitab tubakaaktsiisi kaks korda ja mis kindlasti ei jäta salaturu elavnemisele mõju avadamata. Lasse Lehis tõdes, et seadusandja peaks aktsiisitõuse planeerides analüüsima aktsiisitõusude majanduslikku mõju, arvestama naaberriikide aktsiisipoliitikaga ning kaasama ettevõtjaid. Ümarlaual tõdeti, et salaturu kontrolli alla saamiseks on oluline koostöö ametkondade, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete vahel, kuid lisaks on vajalik piiriülene koostöö ja sekkumine Euroopa Liidu tasandil.